ühel päeval keegi

mu uus armastus 2

2012-02-25T23:13:00.001+02:00

Minu uus armastus, mida loodan äkki sünnipäevaks saada :))

"mu õde elab spa's"

2012-02-21T21:59:00.003+02:00

Spast jutustades ja mainides, et vend kutsus kaasa, kui ta oma tüdrukuga Saaremaale spa'sse lähevad, mõtlesin, et oleks mõnus jah, õde elab mul ju ka spa's. Töökaaslasel oli nalja kui palju, et on mul ka huvitav õde. Mõtlesin ju tegelikult Saaremaad, aga noh, mis vahet seal on, Saaremaa või spa :P

Siin üks viimase aja parimaid muusikavideosid, mida näinud olen. Sõnum on ilus.

see päev 14.veebruaril

2012-02-14T21:10:00.001+02:00

Minu maitsvad muffinid.

kuutõbine

2012-02-13T17:33:00.003+02:00

K2rdu moodi sai pilte juurde.

Olin kaks päeva palavikuga maas ja unerežiim sai täielikult rikutud. Muidu, palavikuga, saab küll mis iganes ajal magama jääda, kuna palavikuväsimus on lihtsalt nii suur. Eile õhtul, palavikust vabanenuna, enam magama ei saanud jääda, sest uni oli juba mitme päeva eest ära tehtud. Pidin täna varem ärkama, et Taeblasse perearsti juurde minna, kuid ei saanud kuidagi maast lahti. Olin öösel vist ainult 3 tundi maganud, kuna und lihtsalt ei tulnud. Kaks tundi üritasin, siis andsin alla ja vaatasin telekat. Üritasin uuesti. Siis heegeldasin. Üritasin uuesti. Passisin akna peal ning lõpuks mingi aeg õnnestus ka magama jääda. Teekond Tallinnast Taeblasse oli 5 min, kuna lihtsalt magasin nii sügavalt. Terve päeva üritan mitte magama jääda, et seda ikka öösel teha saaksin ja oma normaalse unerežiimi tagasi saaksin. Praegu ei taha oma tuppa tuldki teha, sest soojas tuleb ju uni kergemini peale.
Kusjuures väga imelik, ma hakkan vist vanaks jääma. Tavaliselt pole olnud probleemi, kui ööd on "millegi pärast" lühikeseks jäänud, aga praegu on küll kõva pingutamine.

Abi ärkvel püsimiseks.

üks ilus pilt Jaanikast

2012-02-06T22:43:00.001+02:00

nalja ka

2012-02-05T16:49:00.000+02:00

pikk päev

2012-01-29T22:21:00.006+02:00

Täna oli tegus päev. Kõige selle juures, mida me isaga täna tegime, ei saa ma aru, kuidas me selle kõik ühte päeva mahutasime. Kõigepealt vedasime ülipalju puid tuppa kahe ahju jaoks, oleks kolmandale ahjule ka vedanud, aga selle jaoks jäi päev juba liiga lühikeseks. Pärast lõunasööki, mis hõlmas ka linnuvaatlust, käisime suusatamas. Päris paljud inimesed said minu käest sõimata seal. Iga kord kui keegi minust JÄLLE mööda tuiskas, sai ta endale kaasa ka veel ühe "jobu" või "s*tapea". Õnneks nad seda ise ei kuulnud, kuna piirdusin siiski enda ette mõmisemisega. AGA ka mina sõitsin kahest inimesest mööda. Üks oli väike poiss, kes alles õppis suusatama ja teine oli ta isa, kes poisi järgi ootas, kuna too oli just kukkunud.

Pärast 25km läbimist (siiski sohiga) jõime kodus sooja teed ja mõtlesime kas teha või mitte teha. Otsustasime, et ikka teha. Nimelt tõstsime veidi ema-isa magamistuba ümber. Detailideni ei viitsi langeda, eks tulge ise külla uudistama. Kogu see tõstmine hõlmas muuseas ka vähest tapeetimist.
Me oleme ikka ilusad, targad ja osavad.

Tuba ümber tõstetud. Niimoodi magavad täna ema ja isa.

täitsa külm

2012-01-20T00:31:00.005+02:00

Vahepeal kohe lihtsalt ei ole tunnet kirjutamiseks. Minu tunne on kadunud juba päris pikka aega. Ikka on nii, et mõte tuleb, kuid kirjutamise hetkeks mõtlen jälle, et ah ei viitsi.

Siin siis üks dialoog, mida te juba Jannza blogist lugesite, kuid ta oli mul siin tükk aega valmis kirjutatud ja ootas vaid sissejuhatust. Kuigi ühes blogis see juba on, siis mõtlesin, et panen enda variandi ka ikka ära. Siin siis vestlus väikse Tomiga nii, kuidas mina seda mäletan.

"Kes on ilusam, kas tädi Kärdu või emme?"
"Tädi Kärdu"
"Kes on toredam, kas tädi Kärdu või emme?"
"Emme"
"Kes on naljakam, kas tädi Kärdu või emme?"
"Tädi Kärdu"
"Kes on kurjem, kas tädi Kärdu või emme?"
"Emme" (NB! väga kiire vastus)
"Keda sa armastad, kas tädi Kärdut või emmet?"
"Tädi Kärdut"
"Aga emme?"
"Ka"
"Ja issi?"
"Jaa! Ja Kaspar ka."

Kui ükskord Järve Selverisse läksime, pani Tom killu. Jannza küsis, kas Tom teab, kuhu me läheme. Tom vastas, et jaaa, rotte püüdma.Lisainfoks vaata siia.

Eile, kui ma Järve Selveris oli, ajasid kaks teenindajat küll kopsu üle maksa. Olin siis mina vorsti riiuli juures kui äkki kuulen midagi mu poole lähenemas. Vaatan siis, et üks teenindaja tuleb kaupa välja panema. Üks suur virn kaste on tema ees ja väiksem tema taga. Ise oli kummargil nende vahel ja hoidis aluste alt kinni, et lükata-tõmmata. Seega mind ta ei näinud ja ega teda ei paistnud huvitavat ka, kas keegi on tee peal ees. Tema tuli siis täpselt riiuli äärest nii, et mul oli veel veidi ruumi ennast täitsa vastu riiulit suruda. Tema siis muudkui tuli ja tuli ja mina jälgin, kuidas mind kohe alla aetakse. Nagu filmides, kui auto läheneb inimesele ja selle asemel, et eest ära hüpata, tema lihtsalt vaatab. Noh ja tema siis sõitiski mulle peaaegu otsa, siis vaatas, mis värk on. Tuli mu kõrvale ja hakkas vorste riiulisse laduma. Mina muidugi ainult vaatasin teda vihase pilguga, aga öelda ei osanud midagi. Mida sa sellisele ikka ütled. Ju siis poes töötamine pole ta eluunistus ja oleksin isegi seal pidevalt pahur.
Teine töötaja pani ka kaupa riiulitesse nii, et mõlemalt poolt kastidevirnasid ei pääsenud keegi selle kauba juurde, kus tema oli. Tahtsin kanafileed osta, aga pidin riiuli juures ootama tükk aega koos kahe teise naisterahvaga, sest sellel töötajal oli ilmselgelt ükskõik.
Aga muidugi, ka kolme peale ei suutnud me midagi öelda. Kuna need kaks naist olid ka sõbrannad, siis neid see ootamine vist väga ei häirinud.

Minu nädalane puhkus hakkab vaikselt vaikselt lõpule lähenema. Hetkel olen järjekordselt õmblustuhinas.

Pildi peal on meie talviste hoolealuste söögiplats. See suur taldrik on minu geniaalne leiutis. Tegelikult ei olnud üldse plaanis midagi muud peale seemnete neile panna, aga kuna paar saia ootasid külmkapis juba ammu lindude söögiks pääsemist, oli alust vaja. Pika otsimise peale sain kokku siis sellise asja: lilleampel mingi plakktaldrikuga. Väga mugav ja soodne söögilaud.

13 ja reede..

2012-01-13T23:16:00.003+02:00

..nii seisis täna hommikul lõunagraafiku paberi peal..
13 ja reede see täna ka oli.
Ärkasin varem, et saaksin varasema bussi peale ja jõuaksin enne tööd postkontorist läbi käia. Enne veel mõtlesin, kumma varasematest bussidest valin. Kas see, mis läheb 8.38 või 8.49. Otsustasin esimese kasuks. üks peatus enne Jannsenit avastasin, et mu kassakaart on koju jäänud. Maha ei läinud ning jäin veel kotis sobrama. Jannsenis otsustasin, et peab ikka maha astuma ja kaardi ära tooma.
Läksin üle tee ja vaatasin, et ühtegi bussi polnud tulemas, seega alustasin kiiret rännakut kodu poole. Paari minuti pärast sõitis üks buss minust mööda, mis tähendab, et ta oli lihtsalt veidi hilinenud ja mina olin muidu liiga kärme oma otsuste langetamisel. Mis seal ikka, ruttasin aga edasi.
Kodu oli endiselt kaugel ning avastasin, et enam ei jõuakski ma üldse selle bussi peale, millega ma tavalsielt tööle sõidan. Helistasin juhatajale ja ütlesin, et ta peab nüüd aitama mul otsust langetada. Kas lähen nüüd oma bussile ja jõuan õigel ajal tööle, kuid ilma kaardita, või toon kodust kaardi ära, aga jään tööle hiljaks. Tema eelistas viimast ja lõpuks kui veidi hiljem tööle jõudsin, siis üks kolleeg ütles, et täna on 13 ja reede. See siis selgitas vist kõik?
Siiski väike tähelepanek. Poleks ma postkontorisse plaaninud minna, oleksin läinud oma tavalisele bussile ja tööle veel rohkem hilinenud, sest ma ei usu, et mul ka siis see kaart oleks meeles olnud. Tänu postkontori plaanile oli mul poole tunnine edumaa koju kõndides.
Postkontorisse ma küll ei jõudnud, kuid üritan homme uuesti.

Lisaks oli üleüldse nõme päev. Töö juures olid minul koguaeg pretensioonid, müük ei edenenud ja lisaks oma pausi ajal alla toidumaailma minnes tahtis üks nolk mul "külje maha sõita", kuna ilmselgelt jäin mina tema trajektoorile ette. Päris valus oli tegelt. Töökaaslane, kes mu kõrval kõndis, ehmus täitsa ära, et mis imelik tüüp see ikka oli. Karjusin talle veel järgi "T*ra sa vaata ka, kuhu sa lähed", aga teda muidugi muu maailm üldse ei huvitanud, ainult muusika ta kõrvus. On ikka jobusid siin ilmas kasvatatud.
Selline see päev oli. Lõpp oli õnneks see "kõik hea".

Ausalt öeldes ajab selle nolgi peale mõtlemine siiamaani närvi mustaks.

ingel mu kõrval

2012-01-12T22:59:00.003+02:00

Viimasel ajal on pea nii tühi, et ei leia sealt ühtegi mõtet blogisse kirjutamiseks. Kui väike mõte ka tuleb, siis on see õhtuks juba ununenud.

Siin siis hoopis üks hiljutine muusika-avastus. Väga hea ja ilus eesti lugu. Alguses tundus, et on mingi muu laulu järgi kaverdatud, aga vist ikka täitsa eesti autorite tehtud?!

ehmatus

2012-01-06T23:46:00.003+02:00

Täna, pärast väsitavat tööpäeva koju sammudes, kuulasin mp3-st muusikat. Ühele loole järgnes tavatult pikem paus, kui muidu ning selle ajaga suutis mu väsinud pea ära unustada, et ma üldse muusikat kuulan. Järgmine laul oli Inna - Hot, mis teadagi algab jube järsku ja valjult. Nii et ma täitsa ehmusin ja võpatasin keset tänavat.

45 minutit

2011-12-29T23:37:00.004+02:00

Mul oli klient, kes võttid minult 45 min, mida ma ei saa kunagi tagasi. Terve selle pika aja vedas ta mind kinga juurest kinga juurde, näidates, mida ta on proovinud, mis sobis, mis ei sobinud ja miks ei sobinud või mis oli hea, miks ta seda ikkagi ei ostnud. Ühtlasi sain ma teada, kus kandis ta elab. 45 min ja ma ei liialda. Lõpuks, muutusin ma seesmiselt nii vihaseks, et kingakarp, mida ma käes hoidsin, sai veidi haiget. Kusjuures, see kingakarp oli mul käes, kuna vahepeal tekkis mul üks klient, kes tahtis ikka midagi proovida ka ning lootsin, et sellega raputasin tolle esimese maha, kuid ei, ta ikkagi ootas mind ilusti ära, et siis mulle paari jalanõuga järgneda ja näidata, et vot just neid proovis ta ka.
Ma ei leia, et klienditeenindus peab minema nii kaugele, et ollakse sunnitud kliendi loba kuulama 45 min, kuna TEMA seda tahab. Kui asja pärast, siis ikka, aga seal polnud mignit asja, kuna ta ütles kohe, et ta ei osta enne midagi, kuni ta oma ortopeedilisi taldu pole kätte saanud.
Aga olen uhke selle üle, et suutsin iseloomu kasvatada ja viisakaks jääda.

jõulud tulevad

2011-12-22T21:25:00.004+02:00

Jõuluostud sai jällegi viimasel minutil tehtud. Pidin küll möödunud laupäeval seda tegema, aga siis värvati mind Roccasse tööle. Kuid tänu sellele on mul nüüd kuus vaba päeva järjest.
Kuna piparkookide tegemine jäi minu peale, avastasin ka alles nüüd, et mul ei ole ju taignarulli siin. Ei olnud erilist raatsimist seda puuhalgu poest osta 5€ eest. Alles siis kui ma näen, et igal pool on sellised hinnad, võin selle osta. Esialgu tundub see minu jaoks veidi kallis.
Siiski, laenasin siis Jaanika käest. Kohale organiseerimine pidi siis toimuma nii, et kuna Marten pidi niikuinii Laagrisse juuksurisse minema, toob ta selle siia. Aga kuna mina tahtsin juba varakult linna poole minna, siis leppisime kokku, et ta jätab selle kilekoti sisse pakituna üle aia. Vahepeal ta helistas mulle ja ütles, kuhu ta täpselt selle pani.
Juhtus aga nii, et isa jõudis koju enne mind ja tema ei olnud selle kokkuleppega kursis. Nii ta avastas aiast kilekoti ja asus, siis uurima mis s***a meile jälle üle aia visatud on. Ja seekord veel nii hoolsasti kinni pakituna. Kott oli tugevasti kinni sõlmitud, et lõpuks ta tegi sinna augu ja murdis läbi selle sisse. Hea, et ta vähemalt sellega kursis oli, et mul taignarulli oli vaja.. Muidu oleks see äkki juba ahjus lõpetanud.
Homme läheb piparkoogiteoks.

Täna sadas korraks ka laia lund.

nurjatud kaneelisaiakesed

2011-12-13T19:48:00.005+02:00

Tegin täna kaneelisaiu. Siin siis retsept ka teile!

Vaja läheb:
*bussipiletit või autojuhilube

Mine poodi, nt Järve Selverisse. Suundu külmkappide juurde ja otsi sealt Talleggi külmutatud kaneelirull.
Sõida koju tagasi ja lase rullil umbes 3 tundi toasoojas olla. Hiljem kuumuta ahi 220 kraadini. Lõika rullist umbes 2cm viilud, lao ahjuplaadile ja pane kümneks minutiks ahju.
Söö soojalt.

Tulemus oli lihtne, kuid liiga vähe oli kaneeli maitset. Võtke teinekord oma laiskuseuss kokku ja tehke ikka ise!! Või äärmisel juhul ostke valmis tehtud saiakesi.

sünnipäev!!

2011-12-12T15:58:00.004+02:00

Ehk siis tegelikult sünnipäeva lõpp.

ABC sünnipäevakampaania kestis kaks nädalat. Selle ajal sai ostuga kaasa loteriipileti, kus sai võita erinevaid sooduskuponge ja väikseid kingitusi. Kui Jaanika ja Marten mul seal külas käisid, siis Jannza võitis 5% sooduskupongi, mille Marten kohe ära kasutas ja ise võitis ta väikse kingituse, kingakreemi. Eile siis kampaania lõppes ja üks minu klient võitis loteriiga 99% soodustuse. Me (ehk siis töötajad) olime seda nii kaua oodanud, et kuskilt see lõpuks välja tuleks (99-soodukaid oli peidus kõigest 5 tk). Seda ei tea, kas kuskil mujal poodides ka nii suurt protsenti välja kraabiti, kuid mul on oma kliendi pärast ülihea meel. Hiljem ostis ta selle eest ühed kallid Clarksi pika säärega saapad ning pidi maksma nende eest 2,24 €. Päris hea diil. Ja mugav röövimine ABC-s :)

Ükskord töölt koju tulles, ootas mind tore üllatus. Olin mitu nädalat tagasi ebay'st ostnud juukselõksud ja sain need lõpuks kätte. Need on nii ilusad ja näevad isegi paremad välja, kui pildil. Nii et ei pidanud õnneks pettuma.

Kunagi kui lõpuks kõrvaaugud teen, siis ostaks kindlasti mingid nende lõksude juurde sobivad kõrvarõngad ka. Juba ebay's nägin ühtesid, aga kahjuks olid need roheliste kividega.

Täna on vaba päev ja jube väsimus on peal. Pole mitte midagi korda saatnud. Natuke vedasin puid ülesse, tegin allkorrusel muidugi tuld ka. Isegi koeratoitu pole veel keema pannud, sest lihtsalt ei viitsi end allakorrusele vedada jälle. Homme veel üks päev vaba, siis peaks linna peale minema. Jõulud ju varsti tulemas.

bingo!!!!

2011-11-30T23:22:00.003+02:00

Ühel hommikul, kui juhtusin akna poole vaatama, nägin Eesti Loto autot mööda sõitmas. Tol hetkel otsustasin, et ehk see tähendab midagi ja ostan igaks juhuks pileti Bingo mängule. Jooksin kähku ülemisele korrusele, kartes, et kui on mängus mingi juhuslik õnn, siis liiga kaua ostmisega oodates, võib õnn ehk otsa lõppeda. Väike võidujooks ajaga tehtud, pilet ostetud, võitsin tänases mängus nurkademänguga 1,71 €. Juhhei!!

Pilet maksis 2 €

k2rdu moodi

2011-11-25T17:41:00.002+02:00

Uued postitused blogis K2RDU MOODI.

õnn

2011-11-22T00:09:00.003+02:00

Eile töö juures jutustasime kahe töökaaslasega just heategude tegemisest (ma alustasin vestlust sellest, et sai Jannzaga koos väike heategu tehtud) ning teema läks edasi selleni, et heategu tuleb ikka ringiga sinu juurde tagasi jne. Edasi tuli teemaks õnn, kui kuulsime äkitselt müügisaalist hirmsat klirinat. Tuligi õnn. Üks paks klaasalus (riiuli) kukkus maha. Killud toovad õnne. Hea, et oli vähe kliente saalis ja kedagi kukkumise hetkel riiuli juures polnud, muidu oleks võinud veel miskit halvasti minna.
Õhtul koju tulles avastasin, et minu varem tehtud heategu ongi ringiga tagasi jõudnud. Võitsin Avoni Facebooki mängust silmavärvikomplekti. Äge.

kuidas öelda võõrale inimesele, et ta hingeõhk haiseb?

2011-11-21T21:51:00.003+02:00

Täna töölt tulles sain bussis istuma ühe vanema naisterahva kõrvale. Ise õnnelik, kuna päev otsa pidevat seismist ja mitte eriti palju kliente selja taga, oli hea lõpuks istuda. Üks hetk tundsin imelikku haisu. Arvasin, et vist tuleb mu kõrvalistuja juurest, aga no mine sa tea. Järgmises peatuses astus jälle hunnik inimesi bussi. Enam kõigile istkohti ei jagunud. Jällegi oli hea meel, pole ühtegi vanurit ka, kellele oma koha loovutama peaks. Siis hakkasin aga pidevalt seda vastikut haisu tundma. Kõrvalistujal pidevalt telefon helises ja niipea kui ta sellele vastas ning suu avas, tuli jubeeeeeedat lehka. Vahepeal siis hoidsin nina kinni, niimoodi salaja. Vahepeal ei hinganud eriti. Kui ei hinga, ei tunne lõhna ka. Samas hiljem peab jälle topeltsuuruses hingetõmbe tegema ja nii tuleb korraga topeltkoguses haisu ninna. No mis sa teed. Istekohta loovutada ka ei taha ometi. Mis siis ikka teha, võtad kotist nätsupaki, paned endale ühe suhu ja pakud võõrale kõrvalistujale ka. Õnne sees oled siis, kui ta selle ka vastu võtab. Mina ei olnud õnne sees, kuna mul polnud isegi nätsu mida pakkuda.

oh kuusepuu

2011-11-18T18:45:00.002+02:00

Raekoja platsil kõrgub kuusepuu. Ise oma silmaga nägin, kuidas mehed seda sinna panid. Minu kaamerasilm seda, aga tunnistada ei saa, sest teda ei olnud mul täna kotis.
Aga tahtsin lihtsalt seda uudist teavitada enne Reporterit, Postimeest ja kõiki neid muid tegijaid.

pilte

2011-11-12T10:57:00.011+02:00

Vahepeal polegi sõnu ja pikki jutte tarvis. Lihtsalt vaadake.

Hommikul bussi oodates
Loco, Jaanika, Marteni, Tomi ja Kaspariga vanalinnas

Õhtune vaade minu aknast

Iseenda fotograaf ja modell.

Kõik ei ole kuld, mis hiilgab. Vahepeal on see lihtsalt hõõguv süsi.

Minu järjekordne haigekandik.

turistid eestis

2011-11-07T12:35:00.005+02:00

Sain nüüd veidi turisti mängida. Loco oli siin kaheksa päeva, tõi endaga kaasa päikeselise ja sooja ilma. Mõnna.

Käisime Jannza, Marteni, Tomi ja Kaspariga vanalinnas jalutamas.

Käisime Paliveres..

..ja Haapsalus.

Ka vihmane ilm meid ei heidutanud. Autoga pole ju viga ringi sõita.

Minu lemmikkoht Tallinnas.

Sattusime korraks Lasnamäele ja otsustasime seal burgerit süüa, hiljem kui hakkasime koju minema, tahtis ta ringiga sõita ning tagajärjena eksisime Koplis ära. Ütlesin talle kohe, et ma ei tunne seda kanti, kuid tal oli ikka suur vajadus sealt sõita.
Üldiselt talle siin meeldis. Pidavat olema isegi ilusam, kui Saksamaal, kuid kahjuks hinnad on liiga kõrged. Talle ei meeldinud vaid see, et ma tal toas suitsetada ei lubanud ja et Paliveres tema arvutiga internet tööle ei hakanud.
Läks vist hästi.

varajase ärkamisega

2011-11-04T23:26:00.002+02:00

Need Prantsenid pole ikka üldse normaalsed. Hommikul vara kell seitse minnakse teistele juba külla. Meie mõistes normaalne ikkagi.

nii nad tulevad, need jõulud

2011-11-03T00:02:00.002+02:00

November pole jõudnud alatagi, kui mina juba raadiost esimest jõululaulu kuulsin. Jõuluhooaeg on ametlikult avatud.

killud toovad õnne

2011-10-31T23:07:00.003+02:00

Istusin täna oma lõunapausil. Olin juba söömise lõpetanud ja sirvisin kellegi Cosmopolitani, kui äkitselt lendas lihtsalt üks taldrik maha kildudeks. Killud pidavat õnne tooma. Ootan suure huviga, mida see siis mulle toob.

Müügisaali olevat ka klirinat päris hästi kuulda olnud.

miks sul nii suured silmad on?

2011-10-27T00:16:00.008+03:00

Ühel ilusal esmaspäeva hommikul, kui olin ööseks Sakku jäänud, juhtus midagi jubedat. Ärkasin üles selle peale, kui kuulsin, et väike Tom tahab juba elutuppa tädi Kärdu juurde minna, kuid mina ei suutnud oma silmi lahti teha. Silmad olid paistes. Eriti parempoolne. Nüüd on mul kahju, et Jaanikal pilti ei lubanud teha, sest praegu oleks seda päris naljakas vaadata. Mis on nende kodus, mis mulle ei meeldi ja põhjustab sellist asja. Tatist nina või kinnist nina või mis iganes veel? On see kass? Võib-olla. On see tolm? Ei tea, ükskord oli mul probleeme, kuid siis oli neil äsja sein maha lõhutud. Nüüd ei märganud küll erilist tolmu. Eks see kass vist on. Aga see tõesti huvitab mind, peaks laskma allergiatesti teha, sest siiani ei tea ma küll, et mul kunagi millegi vastu allergia oleks olnud.

Paistes silmaga tädi Kärdu ei nõustunud päiksekateta õue minema. Poiss pidi samamoodi tulema.

Tubli suur venna

Väike Kaspar

Tipsu

kohtumine..

2011-10-20T15:09:00.006+03:00

Ma ootasin Sind sellel külmal päeval.
Ma tean, et Sa ei teadnud. Nüüd siis tea:
Ma ootasin Sind. Sellel külmal päeval.
Ei, vabandama tõesti Sa ei pea.

Ei, ei taha rääkida sellisest kurvast ootamisest. Tahan rääkida hoopis meeldivast kohtumisest politseiga.
Nemad passisid siis Järve Keskuse juures jalakäijaid, mitte et nad ennast peitnud oleksid, ei ei. Seisid ja vaatasid. Jalakäijad, tolad, mina kaasaarvatud, ei pannud neid tähelegi ja niimoodi meid viiekesi vahele tõmmatigi. Üks vanatädi muutus agressiivseks, ütles et tema peab oma lastelaste juurde jõudma ja pole aega sellega täna tegeleda. See oli päris naljakas. Mida sa siis liigud punasega, kui tagajärgedega leppida ei suuda. Ma siis lihtsalt passisin seal ja mõtlesin, et ei tea kas keegi minuga ka tegeleb või kõnnin lihtsalt minema. Siis tuli üks pikk politseihärra minu juurde, selgitas kõike miks ja kuidas ja mis. Sain ainult noomituse ja olen aastaaega mustas nimekirjas. Kui peaksin veel mingi väärteoga hakkama saama, siis peaks pappi lendama hakkama. Üks noormees keskuse sissepääsu ees küsis, et noh sain trahvi või. Ütlesin, et ei aga noomituse. Siis päris, et mis nad seal teevad. No mis nad ikka teevad, jalakäijaid kontrollivad.
Aga noh, siiski jäi see kohtumine politseiga meeldivaks. Sain kingituseks veel helkuri ka. Näitasin talle rõõmsalt, et näete helkur on mul juba olemas. Midagi head ka sellise tänavahuligaani poolt eksole.
Kallid kaasmaalased, ärge ületage punase tulega teed. Esiteks, võib juhtuda, et jääte vahele ja peate trahvi maksma. Teiseks, võib juhtuda, et läheb veel halvemini ja üks õnnetu autojuht võtab teie elu.
Loodetavasti mu politseihärra satub seda lugema, siis näeb, et oli ikka noomitusest kasu ka.

bussiraamat

2011-10-16T15:59:00.003+03:00

Pärast seda, kui mp3 mängija otsustas otsad anda, oli mul esialgu bussis sõites nii kohutavalt igav. Siis sain uue harjumuse. Raamatu lugemine. Tööle minnes ma ei loe, sest ükskõik, mis ajaks ma pean tööle minema, olgu siis kell 9 või kell 11, unine olen ma ikkagi. Bussis ma mõtlen. Pärast tööpäeva lõppu, mis minu jaoks on viimasel ajal koguaeg 21.00, loen bussis aga raamatut. Mind aga häirib, et tavaliselt kiikab kõrvalistuja ka mu raamatusse. Siis aga avastasin väikse nipi. "Bussiraamatuks" on mul saksakeelne ning kõrvalistuja korraks kiikab ja siis on mul rahu, kuna siiani pole mul veel ühtegi saksakeele oskajat kõrval olnud. Nii mõnus rahulik on nüüd lugeda. Ainult et mu "bussiraamat" hakkab varsti läbi saama, kahjuks on see mu ainuke saksakeelne raamat.

k2rdu moodi

2011-10-11T19:53:00.004+03:00

Uus blogi avas oma akna.
Asjad, mis olen teinud, osad veel puudu, kuna pole pilte.
Vajuta sinna K2RDU MOODI

hall esmaspäev

2011-10-10T21:23:00.003+03:00

Kaks vaba päeva ja mida mina teen, haige olen.
Alustasin oma õhtuse ravikuuriga. Teemaks tee, tee ja veelkord tee.

Tegin ükskord hullult häid kookoseküpsiseid.

sügis pääskülas

2011-10-05T21:47:00.008+03:00

mu uus armastus

2011-09-30T18:36:00.001+03:00

tommy vs caprice

2011-09-26T18:34:00.004+03:00

Saime Mikule 30 euro eest Hilfigeri jalatsid. Sinna alla siis läksid jalanõu enda soodushind, kinkekaardid ja parterkaardi soodustus. Seda nimetaksin nüüd küll heaks tehinguks.

Sellised musta värvi Caprice'i jalatsid juba ootavad, et ma need ära ostaks.
Tahaks juba.

naised ja mehed

2011-09-23T10:00:00.006+03:00

Lugesin internetiavarustes artiklit "10 rõvedat asja, mida naised teevad", kus tuli põhimõtteliselt üllatusena välja, et ka naised on kõigest inimesed. Kõige rohkem sain naerda, aga siis, kui hakkasin selle artikli kommentaare lugema.

*Selline tunne, et poisikesed on naisi ainult pornoajakirja kaante vahel või printsessimuinasjutus näinud.

*Ausalt öeldes peale selle artikli lugemist ma tõenäoliselt ei taha naisi vähemalt kuu aega näha. Jube,kui rõvedad nad võivad olla

*Ükskord sain kokku ühe piltilusa neiuga. Tuli välja, et ta on samasugune inimene nagu mina. Oleksin ennast äärepealt täis oksendanud. Täiega rõve lihtsalt!

*Mul hakkas tõeliselt paha olla, kui sain teada, et tüdruk teeb vetsus seda sama, mis minagi

*Jube on kui mingi naine peaks peeru panema, vajuks ikka kohe ära

*Kui teile lihast ja luust naine ei meeldi, siis ostke kumminaine. See ei peereta kindlasti

*Kui sa joodad naisele kokteile sisse siis võib ju jah juhtuda , et ta hakkab ropsima . :S Saage üle mehed!

*Selge see, et teise inimese ees ei ole viisakas peeretada, kuid naine ju lahkuski juba mehe juurest, et vetsu minna. Ja lõppeks, oleksid sa peeretust kuulnud ka vetsust, kui teil just välipeldikut pole. Saage üle :)

*Nüüd tuleb veel meelde, et mul oli klassiõde, kes sisuliselt pisarsilmil vandus, et pole elu sees peeretanud. Vot see oli tase :)

*mis suhe see on kui omavahel isegi peeru ei või lasta??? eluaeg kavatsed varjata ja kõht punnis ringi käia?

*mis nad ikka teevad nii väga, söövad ja situvad, kui mukkimisest aega üle jääb

*Kallid mehed. Pöördun teiepoole sügava kaastundega , et meil naistel ei käi sitahaldjad.
JAH! Me situme, peeretame, krooksume, higistame ja kõike muud sellist mida te ka teete!
Kui ma teie maailma nüüd purustasin siis leppige sellega- Thts the reality!

*Arvan, et kõhugaaside väljalaskmine oma mehe juuresolekul pole midagi imelikku. Naised peavad vetsu jooksma, et pussu lasta ? Ja mehed siis istuvad diivanil õlu käes, sügavad kotte, krooksuvad ja lisaks veel peeretavad ka.

*Ega tüdrkud ju ei peereta , tüdrukutel tulevad sealt lilled ja liblikad :D
Vetsust rääkimatta :D
Mehed tulge mõistusele , kõhutuuled on küll inimlik asi .

nurrrrrr

2011-09-22T20:44:00.005+03:00

Üks klient tõi mulle Nurrrrrr šokolaadi.
Sest ma olen lihtsalt nii tore.

Täna tõstsin oma toa täitsa ümber. Esialgsest plaanist tegin veidi teistmoodi aga üldiselt olingi nii plaaninud. Pärast kolme tundi tõstmist ja koristamist, oli toss nii väljas. Aga mulle meeldib.

Uued püksid sain endale. Mingid musta värvi, mis Katu oli siia jätnud, kuna need olid liiga suured. Võtsin jala siseõmbluse lahti ja õmblesin siis parajaks. Aitäh, Katu :) Säärest said veidi liiga ümber, aga pole hullu. Ongi mugavam saapaga kanda.

Täitsa edukas päev oli mu arust. Ainult, et Jannza juurde polnud enam jaksu minna. Vanaks hakkan jääma. Vabal päeval (täna ikka) ärkasin ju ka juba pool kaheksa üles. Pole normaalne. Äratuskella abiga küll, aga ikkagi pole normaalne, et oligi viitsimist püsti end ajada sellel kellaajal. Aga mulle meeldib, et viitsisin.

kaubarong

2011-09-16T21:17:00.005+03:00

Täna oli umbes 8 tundi koolitust ja siis sain jällegi kinnitust sellele, et kontoriinimest minust ei saaks, sest selline istumine väsitab mind rohkem kui 12 tundi pidevat seismist ja jooksmist. Nii hea, kui inimesed teavad, millised nad on ja sellest lähtuvalt oma valikuid teevad.

Just niimoodi väriseb teisel korrusel, kui igal õhtul kaubarong kell pool üksteist mööda sõidab. Vaadake arvutit.

kumm on seks vol 2

2011-09-15T00:55:00.003+03:00

oma aias marjul

2011-09-12T18:14:00.005+03:00

Eile tuli isu minna vaatama, kas metsast on kõik marjad juba otsa saanud. Isa pakkus välja, et lähme siia samasse maja taha rabasse, tal endal "ühe asja pealt" uudishimu suur. Kes teavad, mis seal rabas on, need teavad, millest jutt käib. Oma rännakul leidsime palju prügi, vana onni, erinevaid seeni ja mägistunud Pääsküla prügimäe. Ma pole enne nii ilusat rohelist prügimäge näinud.

Endine Pääsküla prügimägi. Päris kenake teine nüüd.

See siis ongi loodus

Kohalike noorte "hängimise" koht.

Tagasiteel pöörasime tallatud rajalt kõrvale, sest seal ilmselgelt marju ei leia. Nii mõnigi kord muutus meil jalgealune aga väga vesiseks.

Ühel hetkel tuli ninna nii jube bensiini hais, et mulle hakkas see ruttu pähe. Selline veider tunne oli peas. Alguses mõtlesin, et äkki olen mustika asemel hoopis ussilaka suhu pistnud. Bensiinijaama taha metsa olime juba jõudnud.

Kõige lõpuks oli metsamarja saak selline väikseke.
Kõige suurem saak tuli aga hoopis endisest koduaiast ehk praegusest koduaia kõrval asetsevast alast kreekide näol. Nemad jõudsid täna koos õuntega koogi sisse.
Nüüd peabki kohe tulemust maitsma hakkama.

lotte

2011-09-12T12:34:00.005+03:00

Üldse ei ole siiber sellest laulust ju. Seda kuuleb ühe tööpäeva jooksul ainult sadu korde. Nii kahju. Võiks ikka rohkem olla.

abc

2011-09-09T22:42:00.004+03:00

Esimene päev uues töökohas. Alguses oli muidugi palju õppimist ning hiljem, kui arvutivärk hakkas selgeks saama, proovisin siis ka tähelepanelik olla, et kliente abistada. Mingil imelikul põhjusel märkasin, kuidas teised rabavad tööd teha, aga ma küll ei pannud tähele kliente, kes abi tahaksid. Eks ma siis tegin targa näo pähe, sättisin laua peal kingi ilusti ja lõpuks otsustasin, et kuna mul niikuinii enda kassakaarti praegu ei ole, siis võtan vabalt. Eks muidugi ikka müüsin ka, aga mitte nii tihedalt kui teised. 10 min enne minu tööpäeva lõppu hakkasin siis ka mina jooksma. Mingil põhjusel valisid need kaks klienti kõigist logelevatest teenindajatest just minu. Lõpuks, kuna need ostud ei oleks mitte mingil moel näidanud, et just mina seda tegin, siis otsustasin oma tööpäevale lõpu teha ja küsisin paarilt kõrvalseisvalt kolleegilt, kes tahab mu kliente endale saada. Üks tüdruk võttis ühe ja kutt teise. Kutil aga hästi ei vedanud, kuna esiteks oli ta mind juba ammu jälitanud ja ikka kui mul klient oli, jättis ta oma kaardi mulle kassa kõrvale, et tema nimele raha teha. Iga kord kui ta nii tegi, siis jalatseid proovinud klient otsustas, et talle ei meeldi või mõtleb veel. Ehk siis ostu ei toimunud. Kui kutt siis ühe mu viimastest klientidest sai, siis too otsustas ka, et talle need jalanõud ikkagi ei sobi. Tüdrukul aga vedas ja müüs kaks paari jalanõusid.
Niisiis. Täna on mu teine tööpäev ja mu oma kaardiga. Eks ole nüüd näha mis puust ma olen.

minu uus lemmikvärv

2011-09-07T15:57:00.002+03:00

..LILLA
Ning Jaanika ja Marten on oma pooleli korteriga kohe esimesed katsealused.. kuid võibolla lõid nad hoopiski põnnama.

kivitammis

2011-09-05T00:29:00.015+03:00

Värskelt Eestis olles ja Kivitammist mööda sõites, ütlesin ükspäev isale, et kui kartulivõtuks läheb, siis olen ka kindel tulija, pole ammu võtnud ja äge noh. Aeg muudkui möödus ja eile tuli kardetud kõne selle kandi rahvalt. Oh õudust, Maie ütles, et muru vajab niitmist ja vist läheb kartulivõtuks ka. Oh jummel, millega ma hakkama olen saanud! Tookord oli kõigest hetkeemotsioon, kuid ma tegelikult ju enam ei taha seda. Üritasin, mis ma üritasin erinevaid vabandusi tuues sinna minekust hiilida, kuid isa leidis igale vabandusele lahenduse. Siinjuures tahakski teda tänada ja öelda, et sa oled ikka nii armas. Kuid lõpuks mu hirmud täide ei läinud, kuna Prantsenite pere tegeles 10 kuni 20 cm muru niitmise, trimmerdamise ja riisumisega, mistõttu 4 külast tulnud inimest ise kartuleid võtsid. Mina leidsin paksu muru kokkuriisumise vahepealt muidugi aega ka pildistamiseks.

"Erich ja pidu ühele". Tegelikult ootab ta pere ja külarahvast lõunasöögile.

Mis-ta-nimi-oligi-kiisu poseeris mulle ka veidi.Vaarikametsa keskelt paistis ka kasvuhoone.

Pärast lõunasööki jäi miskipärast külarahval arusaam, et nad peavad oma toolid niimoodi maja seina äärde panema

Et polnudki nii hull minek, kui alguses kartsin.

tibuuuuu

2011-09-03T22:43:00.007+03:00

Ükspäev Jannza helistas ja küsis "Noh, tuled juba vä?". "Kuhu?", ei saanud ma hästi aru. "Siia!" No ja siis ta võttis kätte ja klapitas minu ja Marteni ajad ja jõudsingi Sakku. Nende juurde jõudes oli juba kuulda Tom Markuse hella häälekest ja et issi jõudis ikkagi töölt tagasi, siis tavaliselt vist joostakse talle ukse vastu, aga tookord olin siis mina see õnnelik, keda teretama tuldi ja kohe opasse nõuti. Hiljem, kui Marten ja Tom poodi läksid, siis tagasi jõudes ei hüütud ka ukse pealt mitte emmet, vaid tädi Kärdut. Pluti pluti.

Õhtul, kui poiss juba tudis, hakkasime Jaanikaga internetis nende elutoa ja köögi plaani tegema, et 3D-s näha, mis värve nad elutoa seintel võiksid kasutada. Pärast kahte tundi tööd, meenus Jaanikale, et ta arvuti teeb ju ise restarti ja nii läkski meie salvestamata töö kõik kaduma. Nii läksime me täna ka poodi suhteliselt ettevalmistamata. Aga ehk oligi nii paremini, siis ei olnud teistes mõtetes kinni ja alustasime poes suhteliselt puhta lehena. Saime ägeda tapeedi ja hea värviidee teistele seintele ning tumbade värv kah. Ma arvan, et sealt tuleb veel üks äge elutuba.

Veel üks tore lugu. Käisime Katul korra külas. Alguses oli Tom suht häbelik ning kui ma korteris ringi vaatasin (pole varem seal olnud noh), siis tuli ta minuga kaasa. Magamistuppa jõudes nägi ta oma tuttavat kaisut, kes tavaliselt oli Pässas teise korruse toas, kui teda seal tuttu pandi. Nüüd, kui Mikku ja Katut seal pole, on ta pidanud ka kaisuta tuttu jääma. "Tibuuuu!" hüüdis Tom ja pani käed laiali sinna poole jooksma, et kaisule kalli teha. Korraks olime Jannza ja Katuga köögis ning Tom istus elutoas tugitoolis tibuga kudrutades. Võttis nokast kinni ja ütles oma hella häälega "tibu". Nagu vanade heade sõprade kohtumine.

Kui Jaanika ja Marten elutoa mõõtmeid võtsid, tegi Tom teise mõõdulindiga sedasama. Miskipärast olid aga kõik tema mõõdetud kohad "kaks senti". Isegi emme kõtu, emme pepu, tädi pepu, issi jalg ja Tomi jalg.

vanamuti mänguasi

2011-09-01T16:39:00.010+03:00

Selline see on.

PAREMAL: Sellise pildi tegin täna vahetult enne vihmasadu. Alumine sai tehtud vahetult pärast seda kui kiige katuse alt olin tuppa jooksnud ja märkasin, et juba sajab rahet. (Pange tähele suurt rahepalli üleval paremas nurgas).
Ja siis istusin siin kärtsu ja mürtsuga üksi kodus.

kuidas parandada rattakummi

2011-08-31T09:20:00.005+03:00

Ostsin rattakummi parandamiseks lappe, aga seal polnud kasutusjuhendit peal. Otsisin siis netist ja leidsin ühe põhjaliku inglisekeelse õpetuse, mis osutus minu jaoks aga suht raskeks. Pärast pikki ponnistusi otsustasin kogu teksti tervenisti Google'i tõlkijasse panna. Tulemus siis selline.

1. Avatud ventiili ratast deflate jäänud õhku rehvi. Võtke ratas jalgratta poolt lahti ja lahti kiirkinnituse poldid asub igale teljele pähkel - palju jalgratastega täna on nendega varustatud hoobadega. Vastasel juhul kasutada reguleeritav mutrivõti lahti telje pähklid vaba ratast.

2. Piiluma rehvi off serval koos paari rehvi hoobadega. Sisestage esimene kangi kuskil vahel rehvi ja velje piiluma rehvi üle velje servaga. Lisa teine kang umbes neli tolli esimesest ja piiluma veidi rohkem rehvi üle velje servaga. Võtke teine hoob ja sisestage see veel neli tolli kaugusel ja piiluma veidi rohkem rehvi üle velje servaga. Kui rehv on piisavalt lahtine, eemaldage lohvi.

3. Leidke punktsioon täites lohvi õhuga. Visuaalselt lohvi või kuulata susisev müra. Kui see ei toimi, koht kogu lohvi vee all ja otsima mulle. Mark punktsioon koos pastell või marker.

4. Deflate lohvi ja veenduge, et see on täiesti kuiv. Buff ümbrus punktsioon koos liivapaber. Mett või kummist vulkaniseerimisel lahendus, millega on varustatud punktsioon rem.kompl, et kooritud piirkonnas. Minut oodata liimi täiesti kuiv. Eemalda foolium või plastist toetus off plaaster. Press plaaster kindlalt liimitud ala. Pärast mitu minutit, pump lohvi tagada punktsioon on korralikult suletud.

5. Kontrollige rehvi iga teravaid esemeid, siis hoolikalt lihtne lohvi tagasi lõhet rehvi ja velje. Pane valve ainult pooleldi auku vältida lohvi saada vahele rehvi ja velje serva. Kasuta rehvi hoovad saada rehvi tagasi üle rattavelge. Kui rehv on paigaldatud, õrnalt kõigutama varre klapi õigesse asendisse. Pinguta ja kruvi kiirkinnituse poldid või kasutada reguleeritav mutrivõti karmistada telg pähklid ja turvaline ratta jalgratas.

Neljas punkt oli see kõige vajalikum, kus kirjeldab just seda lapi liimimist. Meie üllatuseks sai isa sellest aru.

Kumm on seks noh.

selline pühapäev

2011-08-28T23:16:00.010+03:00

Pühapäeva hommikul pidi lõbus TeateTants meie majast mööda kepsutama. Oleksin enne end sellega kurssi viinud, teadnuks, et see põhimõtteliselt pole vaatajale midagi erilist. Põhiliselt on ta ikka midagi põnevat ja koormavat osalistele endile. Mina ju kujutasin ette pikka rongkäiku tantsijatega. Muusika mängib, kõik tantsivad, oi mis tore meeleolu. Korraga tantsib maanteel 1-2 paari, kes jõukohase teekonna läbides annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks 6-8 paariline tantsurühm läbib 4-5 kilomeetrit ning nende ülesanne on jaotada see 100-150 meetristeks lõikudeks. Ja siis tuleb uus tantsurühm. Sellepärast ta ongi ometi teate tants. Ma kujutasin tervet tantsupidu ette. Alguses vanemad said aru, et see jõuab siia õhtul ning isa veel ütles, et võime suurtesse ummikutesse jääda, kui tantsijad tulevad. Seda, et... njah..

Valmis olla! Tulevad! Tähelepanu, PIKK kolonn!

Pärast seda lusti ja lillepidu läksime tööd tegema. Ema kadus puu otsa ja mina alustasin elusuure projektiga "Käsi tahab pesemist". Isa muidugi käis varustas meid vajalike tööriistadega ja hakkas aga oma mulda vedama. Muidugi pidi enne kõike veel ka öösel tekkinud dekoratsioone koristama.

Sellisest raamist tuleb pärast paksu roostekihi eemaldamist ja ülevärvimist kätepesukauss. Veidi sai täna algust tehtud, kuid nagu näha, tööd on palju ja rohkemgi veel.

Ahjaa, ning ärme unusta, kuidas kõigepealt oli tolleks pühapäevaks plaanitud varahommikune sõit proovipäevale, aga pärast mõnda sõidetud meetrit kukkusin ja avastasin, et esikumm on täitsa tühi. Või oli see vastupidi, kõigepealt sai see tühjaks ja siis kukkusin. See on küsimus. Kuid jah, jäigi minemata.

kumm on seks

2011-08-26T14:32:00.003+03:00

Õhupall on ka kummist, seega õhupall on seks.

lõuna monsa ja robertiga

2011-08-24T21:11:00.010+03:00

Täna oli jälle paar vestlust ning hiljem pidin veel mitu tundi linnas passima, et Kristi käest oma püksid kätte saada. Kutsusin Monsa ja Roberti linna aega viitma. Tulidki! Istusime Mere pst väikses pargis esimese hooga sipelgapessa. Vaatasime, et ei ole ikka hea koht, kuna poiss oli täitsa sipelgaid täis. Valisime teise muruplatsi. Robert nautis olemist ja mingi aeg märkas, et eemal lapsed kiiguvad ning hakkas aga sinna poole käputama. Kui Monsa ütles talle "tadaa" ja lehvitas, jäi Robert korra istuma, et ka oma käega vehkida ning siis tuli esimest korda tema suust sõna "taa". Ja pani taas kiige poole ajama.

Pärast avastasime ühe erilise kiige. Laps istub kausis ja siis keerutab seda. Üks plika pani seal täitsa kiiresti, mul läks juba selle vaatamisest süda pahaks. Panime Roberti sinna istuma ja Monsi keerutas teda veidi, tundub, et talle täitsa meeldis.

Veel hiljem, kui jalutama läksime oli Robertil nii põnev ringi vaadata, et ei tahtnud sugugi tuttu minna. Kui emme teda vankrisse tahtis panna, keeldus tema konkreetselt. Nii siis jalutas tädi Kärdu tühja vankriga ja emme oma laps süles. Kui emme käed ära väsisid, nuttis laps endiselt end vankrist avastades. Tädi Kärdu märkas kohe head võimalust "emme poega" süles hoida kauem, kui see muidu võimalik on olnud. Kuna see oli ainuke viis mitte tuttu minna, sobis tädi Kärdu süles kah olla. Seal sai ikka väga pikalt olla, kuni laps tõesti juba alla vajuma hakkas. Kui Robert nägi, et emme vankrit kohendab, läksid mõlemad käed kähku tädi Kärdu õlgadest tugevalt kinni hoidma ning jalad poogiti ka puusade külge, et teda sealt keegi kätte ei saaks. Naljakas oli see, et ühtegi piuksu ka ta suust ei tulnud, lihtsalt kui nägi, et nüüd on oht käes, siis reageeris kiiresti ja hoidis oma tugeva haardega minust kinni. Nii armas.
Aga lõpuks läks ta ikkagi tuttu ka.

Homsed plaanid on tühistatud, kuna olen veits haige. Ega see Eesti rõske kliima lõunamaalasele hea ei ole.

ühte ja teist ning laulasmaal

2011-08-23T22:39:00.016+03:00

Nõia-Emme

Tomi tähtis pidu. Tagasihoidlik sünnipäevalaps ja tagasihoidlikud külalised.

Igasugu karvaseid ja sulelisi on Pääskülas käinud, kuid selliseid pole küll enne nähtud

Sattusin olude sunnil täna Laulasmaale. Kuna sinna viinud kohtumisele oli veel tunnike aega, sõitsin rattaga Lohusallu (mitte linnast muidugi, Kloogarannast). Nii äge oli Eesti mere rannal seista. Kuidagi teistsugune on meie meri. Meie oma. Ilm kiitis ka. Täpselt enne toast väljaminekut tuli päike välja. Aitäh ilmataadile! Tõeliselt hea sõit oli mul.
Pärast kohtumist oli jällegi aega kui palju. Sõitsin Kloogale, et sealt hiljem rongi peale minna. Mõtlesin, et vaatan veidi ringi, kuid nüüd tean, et Klooga on selline koht, kus polegi midagi ringi vaadata.

Ilus Eesti loodus

Lohusalu ranna paadid, külaline ja kivi

Lohusalu inimesed on geniaalsed ja seened teistsugused

Mulle meeldib uute perroonide väljanägemine, aga muidu suht igav oli rongi oodata. Aitäh emale, Moonikale ja Katile, et teile meeldis telefoniga rääkida.

kuidas ma koju sain

2011-08-22T21:16:00.008+03:00

ALGUSPUNKT TUNEESIA. 6.30

Istun bussis, teel lennujaama. Hommikupäike soojendas mu palgeid ja tegi meele rõõmsaks. Ühel hetkel tuli mu juurde prantsuse keelt kõnelev naisterahvas.
"Hdjfiosfshdg ghuish g hgti whg hiewu"
"Mida?"
"Hfgeiuhgwsh fuwieh hfteuwi witeht"
"I don't understand."
"Hjfoie rojeiru oeroweiou fheu"
"Sorry, I don't speak French"
Kuigi selleks ajaks sain ma juba aru, mida ta tahtis, aga kuna ta soov mulle ei meeldinud, otsustasin edasi tumbat mängida. Siis otsustas aga üks lahke inglise keelt kõnelev kohalik noormees appi tõtata ja ütles, et naisele paistab päike silma ja kas ma saaksin kardinad ette tõmmata. Nii ma siis vahtisin ülejäänud sõidu kardinaid.

TUNEESIA LEND. 11.00
Kaks väikest last (8.a kandis) hakkasid lennuki õhkutõusmisel täiega kriiskama. Nagu oleksid lõbustuspargis.

PARIIS. ORLY LENNUJAAM. 14.20
Kohtasin mingit kohalikku, kes hakkas hullult oma ärist rääkima. Laste mingid arvutimängud. Pakkus ehk tahan temaga äri teha. Ega ma eriti palju aru saanud, mis mängud need on. Andis visiitkaardi, naeratasin, aga aru ikka ei saanud. Nüüd saan. www.toyscolor.com

BUSSIS. SIHTKOHT CDG LENNUJAAM. 15.30
Bussijuht heitis silma igale naisele, kes sisenes. Ehk on see tema arusaam sõbralikust klienditeenindusest.

CDG LENNUJAAM. 16.30
See on niiiiii suur. Tipp-topp sisustus ja väga puhas.

LEND RIIGA. 19.50
Prantsusmaa kohal oli imeline vahupidu, kuni 10 min pärast süüdati turvavöö märk, kuna oli veidi turbulentsi. Päris veidi oli jah see igavik.
Riia kohal oli pilvitu taevas, kuid lennurajad oli uduga üle võõbatud. Hirmutav.

RIIA LENNUJAAM. 23.20
Kurat, unustasin oma saiakesed kohvrisse. 7 tundi nälgimist. Tereee!
02.20 Paar tundi olin sudokusid lahendanud, kui mõtlesin, et tegelikult võiks ikkagi magada ka. Selleks ajaks olin juba päris palju kohvi joonud, et magamisasendis väntasid pidevalt erinevad mõtted peas. Sudokude lahendamine võis jätkuda. Terve öö.
05.00 Lennujaam hakkab ellu ärkama, aga ma tahaks just nüüd tuttu!
Lend Tallinna läheb väravast A2. Kell kuus läksin sinna, kuid kedagi polnud. 6.20 peaks olema pardale minek. Ootan mõned minutid ja lähen kontrollin tablood. Täiesti õiges väravas ootan. Lõpuks oligi meid kokku 6. Lendasime väikese 20-le inimesele mõeldud lennukis.

TALLINN. 08.00
Hakkame maanduma. Järsku ilmub paks udu. Üritab mis ta üritab, tõmbab lõpuks rattad sisse ja paneb üles tagasi. Teeme ilusa ringi Tallinna kohal ja mõne minuti pärast üritame uuesti maanduda. Sama lugu, mis enne. Rattad sisse ja üles. Teeme teise ringi Tallinna kohal ning pärast kolmandat katset pöördusime Helsingisse. AirBaltic andis sel puhul tasuta kohvi! Nagu mul seda vähe oleks sees. Aga kui on tasuta, siis peab võtma. Eestis maandusime lõpuks kaks tundi hiljem. Selle ajaga oli isa jõudnud juba infolauda informeerida, kuna nemad ei teadnud üldse, mis selle lennuga on.
Nüüd ma kardan lendamist.

Töövestluste aeg on käes. Pöidlad pihku!

nägemist

2011-08-14T16:29:00.004+03:00

A nüüd ongi asjad nii kaugel, et laadija andis alla. Sädemeid hakkas kaablist välja lendama. Nii, et varsti on aku tühi ja siis ongi kõik. Siis on mulle jäänud veel raamatu lugemine ja sudoku lahendamine. Et reedel siis näeme.

nahavahetusaeg

2011-08-11T22:24:00.004+03:00

Suvel peale tõmmatud nahk hakkab maha tulema. Päris äge laiguline olen. Nagu lehm. Tume ja hele, tume ja hele. Et Eestisse jõudes ei saagi teid, naisi, kadetaks teha. See aasta sain tegelt palju rohkem pruunimaks, kui see mis te eelmine aasta ahhetasite.

A no pilt on ikka veits petlik. Valgust oli ka vähe.

Läpakas hakkab väsima. Akulaadija on veits katki. Juhtmel on kuskil mingi viga küljes, vahepeal laeb, siis ei lae. Eriti nõme on, et selle arvutiga on nii, et kui hääl on sees ja laadija ühendada või eemaldada, käib mingi vali piiks. Nüüd on siis väga tore, kui ma siin rahulikult klapid peas muusikat kuulan või midagi vaatan, käivad vahepeal mingi piiksud mul kõrvas, sest laadija teeb mis ise tahab. Locol on naljakas. Mul küll mitte. Varsti kurt valmis.

väike loba

2011-08-10T00:23:00.005+03:00

Eile õhtul tõusis tugev tuul ja püsis terve päeva. Selle tulemusena tundus, et kogu Hammameti sodi on just meie tänavale lennanud ja pidama jäänud. Päris kole oli.

Joome vahepeal teed imepisikesest klaasist. Eesti mehed võtaksid selle kohe viina tarvis. Pits noh. Aga tee on hästi kange, sellepärast polegi suuremat vaja.

Ühe imepisikese tikutopsi avastasin ka toast. Pildil nii väga väike ei tundugi. Tahaks kasvõi ühe paki kaasa osta, aga Loco ei tea kust see sinna ilmus. Isa saaks külmal ajal võistluse uuele tasemele kergitada. Kes nüüd minimaalse tikkude arvuga puud põlema saab.

Aga kõige paremad asjad Tuneesias on ikka kõige suuremad. See minu äge kala-küpsis.

dubaisse

2011-08-06T01:30:00.010+03:00

Tema: "Noh!"
Mina: "Mis noh?"
Tema: "Nooh!"
Mina: "Mis noh?"
Tema: "Eino tule nüüd, lähme!"
Mina: "Kuhu me läheme?"
Tema: "Lähme nüüd!"
Mina: "Kuhu?"
Tema: "Aaaaah!!! Dubai."
Mina: "Dubai??" (segaduses, kuid rõõmus.. mingid ägedad üllatused tulemas või. A kuidas ta ise saab Dubaisse minna, kui ta vaevalt kõnnibki. Issver, kui veider, ta pole sellest üldse midagi rääkinud. Arvatavasti tahab vennale külla, too elab seal.)
Tema: " Du-bai!!"
Mina: "Aa, TO BUY" (oli siis hoopiski poodi minek seekord. Najaaa.)

uni

2011-08-04T13:49:00.002+03:00

Nägin täna Moonikat unes. Ta oli uhke oma äsjaleitud töö üle.. välismaal. Kui küsisin, ka sa keelt oskad, siis oli tema tabavaks vastuseks, et mis tal keelest, töö on ju sama ja seda ta oskab.

"kõhutühjendusaeg"

2011-08-01T19:34:00.004+03:00

Ongi jälle käes see kuu, kus päevad on vaiksemad, liiguvad aeglaselt ja väsitavalt. Inimesi ei liigu tänaval nii palju ning poed ja kohvikud ka suuremalt osalt päevasel ajal kinni. Aeg on jälle oma kõhukesi kergendada. Noored ja vanad, kuked ja kanad, on Ramadani aeg. Kuna mul siin ümberringi on kõik sellega seotud, oli endal ükskord nii imelik minna lõunaajal kööki toidulõhnasid tekitama. Loco ema küll väitis, et mine tee endale midagi, aga otsustasin, et võtan oma hommikusöögi (väikese jogurti ja küpsise) ning pean vastu nagu kõik teisedki.. poole kaheksani. Vahe on selles, et teiste hommikusöök on öösel enne päikesetõusu, minu oma siis kui päike juba ammu kuumalt särab, kella kümne ajal. Nendel on selleks ajaks 6-tunnine edumaa.
Paar tundi hommikusöögist, siis mõtlen juba järgmse söögikorra peale. Kuna seda nii pea ei tule, siis viin mõtted teistele teemadele. Aga ikka tulevad need mõtted tagasi. Tahaks vähemalt vettki. Ei. Märkamatult on toidumõtted internetiavarustes surfates või raamatusse süvenedes ära kadunud ning täpselt kaks tundi enne õiget aega hakkab jälle pihta. Siis juba, no tahaks! Need viimased kaks tundi venivad kõige aeglasemalt, kuid ma nuputasin nipi. Panen mingi hea seriaali arvutis jooksma ning märkamatult ongi söögiaeg juba käes.
Jah, see on tõsi. Ma tõesti suudan ilma söögita olla mõnda aega.
Tundub, et ma mõtlen söögi peale liiga palju, sest mulle vähemalt ei tundu küll, et Loco selliste probleemide seas nii hirmsasti vaevleks. Aga eks ta on juba kogenum Ramadani harrastaja ka.

lihtsalt turist

2011-07-29T23:55:00.024+03:00

Kuna nüüd on rohkem aega, võiks ometi midagi kirjutada ka, mitte ainult väikseid teatekesi jätta.

Mis siis vahepeal juhtunud on. Põhimõtteliselt peaks ju kõik selge olema, aga kui ei, siis väike ülevaade. Vaadake, üldiselt on tiimiliidrite tüdruksõpradega ikka selline lugu, et mingi aeg hakkab tiim vaikselt nende vastu. Nii juhtus ka minuga. Kadedus, mis seal ikka. Eriti hull on lugu, kui tiim on täis naisterahvaid, meestel on ükskõik, kuid naised on ju teada-tuntud ussid. Hooaja alguses oli kõik suhteliselt hästi, mingeid hõõrumisi ei paistnud küll olevat. Pärast õnnetust pidin mina mõneks ajaks Loco tööülesanded enda kanda võtta, mis tähendas, et astusin tüdrukutest mitu sammu ülespoole. Kuna alustasime kõik samal astmel ja mina ühe hetkega nii palju edasi läksin, ei tahtnud nad mind enam respekteerida. Ükskõik, mida ma neile ütlesin, tegid nad ikka omamoodi. Kui tantsuliigutustes midagi erinevat oli, ei tahtnud nad mind kuulata, vaid mõmiseti vastu midagi. Mitte, et ma ainult midagi negatiivset oleks neile öelnud. Lihtsalt siis, kui midagi MITTE POSITIIVSET öelda, arvati kohe ei tea mida. Nii ma ükspäev helistasingi ühele ülemusele ja ütlesin, et saatku kiiremas korras Locole asendaja, sest mina selle tiimi eest enam vastutada ei taha. Järgmine päev oligi uus tiimiliider platsis ning mõni päev hiljem läksin ma ise Ateenasse. Nüüd, kui ma sealt tagasi tulin, olin oma tiimis justkui kummitus. Keegi minuga ei rääkinud ja eriti välja ei teinud. Kaks uut tüdrukut tundusid ka olevat vanade poolt hoiatatud, kuna nad suhtlesid minuga kuidagi ettevaatlikult. Siis viskas nõrkusehoog peale ja tundsin, et ei taha selles mesilasepesas olla. Pärast kahte päeva rääkisin ülemusega ja ütlesin, et ei taha siin enam olla. Ettevõtte juhid aga ei tahtnud mind ära lasta ja ütlesid, et las nad üritavad tiimiga asjad korda saada, nii et ma enam minema ei peaks, kuna hotelli manageridel olevat olnud ka hea meel, kuuldes, et ma tagasi tulen. Kui lõpuks ikka kuidagi ei saa, siis ei ole mina see, kes lahkuma peab, vaid see kõige suurem kadeduseuss seal tiimis. Olin nõus vähemalt proovima, aga siiski enda tingimustel. Ei taha, et keegi minu eest tiimi juurde kostma läheb. Pärast asjad veel hullemad ja naerdakse kui nõrk ma olen. Hakkasin siis uute tüdrukutega tegelema, kuna nad niikuinii mu toakaaslased. Küllap said nad aru, et misiganes nad minu kohta kuulnud on, ei pruugi tõsi olla ning võtsid lõpuks vabamalt. Nende järel sulasid ka vanad olijad, mis tähendab, et tiimis mul lõpuks midagi viga polnudki.
Kui madudest võitu olin saanud ja ikka tundsin, et ei taha seal olla, siis saingi aru, et tegelikult olin ma sel aastal tööle läinud Loco pärast. Nüüd, kui teda enam polnud, tundus sealolemine mõttetu. Eks raha on ikka vaja teenida, kuid ennast piinata pole ka mõtet. Tegingi lõpliku sammu ja lõpetasin oma töösuhted.

Kahju on sellest, et too hotell Kresten Palace meeldib mulle nii tohutult. Sealsed töötajad, atmosfäär, managerid ja isegi suured bossid. Selle hooaja tahaks küll tagasi saada ja uue leheküljena alustada. Mis tehtud, see tehtud, peab edasi liikuma.

Nendel päevadel tõigi kõige rohkem rahu südamesse Kristi sealviibimine. Ülistan sind endiselt. Suured suured tänud sulle, et nii õigel valel ajal oskasid tulla :)

Lõpuks siis järgnevad pildid minust töötu turistina, kui Kresten Palace'st lahkunud olin.

Tuulest viidud. Kohe otses mõttes.

Vaade Archangelose külale, kus me Kristiga viibisime.

Ei tea, mis seal müüri taga küll nii põnevat on? Põhimõtteliselt polnudki midagi. Tühjus. Tühermaa.

Kohalikud.

Alla Stegna randa oli pikk pikk tee. Sildi järgi 1,5 km. Need olid minu kõige vaevanõudvamad paar km üldse.
Vasakul näha mismoodi need õnnetused juhtuvad.. ning paremal üks tõeline kreeka E

Aga rand oli vaeva väärt..

Vesi oli nii selge ja soe..

Järgmisel päeval Lindosel. Väike küla, ilus vaade, vanalinnas palju suveniire. Vesi ülisoe.

Kärdi moodi suveniiride ostmine. Siit tuleb midagi emale :)

Ja mitte unustada. Minu ülihea pizza. Tomatikaste, juust, sibul ja küüslaauk. Taevalik.

siis kui mul veel töö oli

2011-07-29T00:39:00.019+03:00

Nii siis juhtuski see aasta, et tegin otsuseid, mis loodetavasti ikka kasulikuks osutusid. Minul on vähemalt hea tunne sees ja usun, et kõik lõpeb minu jaoks veel kasulikult. Tuleb lihtsalt tööta periood üle elada. Hakkasin vaikselt tööotsimisega tegelema, esimesed töösoovid on teele saadetud.
Siin on mõned pildid, millega Kristiga vahepeal hakkama saime. Pole palju juttu vaja. Oli tarvis kedagi, kellega vabalt saab aega veeta ja see läks mul täide. Aitäh, Kristi, et just raskel hetkel siin juhtusid olema.
Praegu ei ole ma enam päiksekate sõltlane ka, sest mõlema silmatilga abil, hakkavad silmad selginema. Vahel teeb veel veits liiga, aga ühe hetkega ei saagi ju paraneda.
Loco siin paraneb ka. Närv ei ole muidugi veel täiesti korras, kuid liikumise kiirusest on näha, et nii palju valu ja vaeva see enam ei põhjusta. Öösiti magamine on tal muidugi endiselt see kõige suurim unistus.

Ma hirmsasti kartsin, et Tuneesias on suviti liiga kuum, aga minu õnneks polegi väga hullu. No selline, millega Kreekas juba vaikselt harjunud olen.

Kristi, lase vesi välja!

Päikeseloojang palmide all.

Vabal õhtul.

Kresten Palace'i lähedal rannas. Seal oli üks tore onu, kelle naist ma tean ja kes andis meile lamamistoolid ükspäev täiesti tasuta kasutada.

Hommikusöök bussijaamas ning mõnikümmend minutit hiljem rannas.

Siis, kui teised töötasid, oli Kärt juba ammu oma digikaga ilusad pildid valmis teinud.

Järgneb.. Siis juba tööta turistina.

päikeseprillidega on tore toas olla

2011-07-27T21:20:00.003+03:00

Ostsin spetsiaalselt oma silmade häda pärast omale 6€ eest prillid. Üldiselt ma päiksekaid eriti ei kasuta, kuna nina hakkab sügelema ja üldse kuidagi ebamugav olla tavaliselt, aga nüüd oma värsket ostu kasutan lausa toas olles.

Aga tänu oma kahele erinevale silmatilkadele, on veits parem olla. Ptui-ptui-ptui.

Tuneesias olen muide.

ootamine

2011-07-25T21:17:00.003+03:00

Öö veedan lennujaamas, Kristi mulle seltsiks. Varahommikul läheb lend Ateena poole ja hiljem Tuneesiasse. Seal peab arsti juurde minema või midagi. Silmapõletik tekkis. Täiega s*tt on olla. Vabandust väljenduse eest.

hetkel lühidalt

2011-07-23T01:18:00.015+03:00

Lõpetasin oma hooaja. Ei tahtnud enam nii olla.. kõik on nii teine ja imelik pluss paar väikest mure.
Kolmapäeval oli viimane ametlik päev. Siiani hängisin ringi ja aitasin veidi. Täna lähen paariks päevaks sinna hotelli elama, kus Kristi praegu on. Saime eriti hea hinna, 10€ päev. Teisipäeval lendan Tuneesiasse. Mul on niiiiiiii kahju, Kati, ma ei saa sinu juubelile tulla. Ükspäev teeme selle tagantjärgi. Loodan, et ema sünnaks ehk saan koju, aga see sõltub juba soodsatest piletihindadest. Mõtlesime korra, et tulen kõigepealt Eestisse ja siis mingi aeg lähen vaatan Loco üle, aga sellega kaotame rohkem raha. Olen ta juures mõned nädalad ja siis TULEN KOJUUUU!! Ja vaikselt peab hakkama tööd otsima. Tööpakkumised igati teretulnud.

Eile õhtul oli basseinipidu

Miniclubis lastega T-särke maalimas

Hea on olla.

eba6nn j2litab endiselt

2011-07-09T17:09:00.003+03:00

Loco telefon l6petas reageerimise.
Ostsime soodsa hinnaga uue.

saab 2ra

2011-07-08T18:17:00.003+03:00

Kuu aega hiljem.
Möödunud on täpselt 35 päeva. Nädal aega oli Loco Rhodose haiglas valudes, siis saadeti ta Ateenasse, pärast operatsiooni tuli k6rge palavik (38-40), pärast viite päeva kestnud palavikku oli enam-vähem rahu, üks valu läheb, teine tuleb, vaikselt k6nnib ta karkudega ning l6puks l6puks on lootust siit ära saada. Kuna mul tuleb s6branna külla, siis Loco otsustas, et tema tahab siit ära saada enne 12ndat (15ndal tuleb s6branna Rhodosele).
Kui ta l6puks kodus on, peab ta m6ned kuud füsioteraapias käima. Tema halb 6nn oli see, et 6nnetuses sai närv kahjustada. Närv vajab pikka aega, enne kui laseb korralikult k6ndida. Möödunud nädalal tulid haiglasse kaks kutti sama vigastusega ning nendel läheb paremini. Esiteks on närvidega k6ik korras ja teiseks ei ei olnud arstid opertsiooni ajal lohakad ja mingit infektsiooni ei tekkinud. Selline vigastus pidi aga väga harv olema ning kui selliseid haiglasse tuleb, on peaarst sellest kohe väga huvitatud.
Teisipäeval saame siit ära. Tema Tuneesiasse mina jälle Rhodosele. Seda, kuhu hotelli mind saadetakse, ma ei tea. Kresten Palace’sse on saadetud juba kaks uut tüdrukut. Ühest otsast ma tahaks sinna tagasi, kuna mulle meeldib hotell ja selle personal (isegi management ja 2 k6rget bossi) väga, teisest otsast tahaks mujale, kuna mulle ei meeldi mu tiim eriti. Noored tüdrukud, gümnaasiumist tulnud, peas ainult pidu ja poisid. Njah, ma hakkan vanaks jääma. Eks lepin sellega, mis antakse.

Ootan sind väga, Kristi, tahaks juba kedagi head ja endasugust kohata.

suli, p2tt ja kaabakas

2011-06-29T15:06:00.002+03:00

Kolm nädalat tagasi transporditi Loco Rhodose haiglast Ateenasse. Mina tulin siia neli päeva hiljem. Haigla on suur, kuid asub kesklinnast väga kaugel. Nagu N6mme Tallinnas. Seega, ema, ära muretse, siinkandis pole rahutustest märkigi. Sain su s6numi ka, aga ei j6udnud sellele veel vastata, kuna tunnike hiljem, kui Loco k6rvalpalatisse r6dule viisin, varastati mu telefon ära. Loco palat on väike, kahe voodikohaga, kuid kahe patsiendi jaoks siiski liiga väike. Seega ongi ta siin üksinda, minuga. Meie kasuks pole Kreeka haiglates mingeid külastustunde. Tuled ja lähed millal tahad, seet6ttu magangi ma siin k6rvalvoodis. Halb on aga see, et igaüks saab nii liikuda. Mitte keegi ei kontrolli, millal tuled, kui kauaks jääd ja kelle juurde. Nii käivadki vargad vabalt sisse-välja. Jätsin oma telefoni korraks kapi peale, kuniks olen Loco r6dule viinud (ratastooliga), ühe korra vaatasin tagasi ja mul tekkis imelik tunne, kui ühte meest koridoris k6ndimas nägin. Minut hiljem tuppa minnes oligi telefon läinud. Väga head saaki ta sellest ei saanud, kuna 6nnetuse t6ttu oli telefoni pool ekraani niikuinii katki. Mina sain seda kasutada, kuna mäletan veidi, kus mis asub. S6numeid kirjutasin aga pooleldi pimesi. Snumite lugemiseks oli ka oma süsteem. 6nn oli aga see, et ta sealt samast kapi pealt Loco arvutit kaasa ei vinnanud. See halb tunne, mis mu sisse tekkis, oli seesama nagu hetk enne 6nnetust. Teinekord, kui midagi peaks juhtuma, tean, et seda sisetunnet tasub igal juhul usaldada.

Päev pärast siia saabumist, käis Loco operatsioonil. Nüüdseks on ta siin viibinud kaks nädalat ja minimaalselt on jäänud kaks nädalat veel. K6ndida saab ta ainult käimisraamiga, kuna jalg vajab aega enne kui ilusti liikuma hakkab. Närv on kahjustatud ja ei luba k6iki liigutusi teha. Esialgu tulin siia vaid paariks päevaks. Kuid nägin, et ta ei saa üksinda peaaegu midagi teha ja ei saanud teha nii jätta. Pole see aga mingi tasuta puhkus siin, pigem väsitav palgata töö. Kella üheteistkümneks, kui voodisse maandun, jään sekundiga magama. Ka ööd ei ole alati magamiseks. Tema on valudes ja asendi muutmiseks on abi vaja. Täna öösel äratas ta mind vaid ühe korra, kuna saab juba rohkem üksinda hakkama, aga enne pidin ikka mitu korda öö jooksul ärkama. Jannza ja Monsa, ma tean ka nüüd natuke, mis tunne teil on. Ainult, et meie öised kohustused on erinevad.

Ja nii ongi minust saanud kohvijooja.

Oleks kogu mu pagas siin, tuleksin ma pärast haiglat Eestisse. Ei ole kohe sellist tunnet, et tahaks terve hooaja Kreekas olla. Eks hiljem näe täpselt, mis saama hakkab, aga natuke pean kindlasti töötama, kuna piletiraha on vaja vähemalt teenida. Ühe kuupaga sain enne kätte, kuid see läheb enam-vähem Ateenasse reisimise taha.

Oma digika unustasin ma hotelli, kuid olin natuke pilte teinud oma telefoniga, mis tähendab, et mul polegi jälle midagi näidata.

Selle postituse l6petuseks: Kreeka pole üldse nii ilus nagu Kati ja paljud teised räägivad. Ükskord proovin ja tulen ka siia hoopis turismireisile.

sel hooajal on halva õnne maik

2011-06-10T23:55:00.002+03:00

Ja nii ongi.
Kõigepealt käisin haiglas mina oma hambavaluga, siis üks tüdruk, kui ta väga haigeks jäi, siis Loco, kui tal olid need kõhuprobleemid, mina olen trepist kukkunud kaks korda, Loco ja üks teine tüdruk ühe korra, väiksed kõhuprobleemid on olnud ka minul ja ühel tüdrukul. See ei ole lihtsalt normaalne. Me oleme töötanud kõigest poolteist kuud.

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis on lood nii, et juba nädal aega olen mina olnud tiimiliidri, ehk Loco, ametis. Seetõttu, et Loco lebab juba nädal aega haiglavoodis. Ja kui kõik nüüd veel ausamalt ära rääkida, siis tegelt on lood lausa nii, et meil oli temaga õnnetus. Meie sõitsime mopeediga ja põrkasime kokku autoga. Minuga on kõik hästi, põrutasin vaid oma pead ning veidi põlve ja õlga. Kriimud paranevad ja kõik muu ka. Mis aga ei parane, on mure Loco pärast. Temaga nii hästi ei läinud. Ta lõi oma puusa liigesest välja. See tehti korda, kuid järgnes uus probleem. Kuskil vaagna lähedal on üks luu veidi murdnud ja jalal närvid ka sassis, nii et ta oma vasakut jalga üldse ei tunnegi. Eile transporditi ta operatsiooni tarvis Ateena haiglasse, kuna olukord on raske ja sellist oppi Rhodosel ei tehta. Täna hommikul oli operatsioon, kuid kui hästi või halvasti see läks, ma ei tea, kuna pärast seitset tundi uimastite all, oli ta endiselt "purjus". Homme helistame ja eks siis ole uudiseid kuulda.
Õnnetus juhtus möödunud nädala neljapäeva öösel pärast tööd. Läksime nagu ikka söögipoolist ostma, tagasiteel ühel tänaval parempööret tehes sõitsime vastutuleval autol külje pealt sisse. Kes kelle teepoolele tikkus, seda ei tea ma siiani. Autojuht, nooruke kreeka neiu oli tipsitanud, tema trahv selle eest on 700€. Ka Locol olid promillid sees, paar õlut, mis ta võttis paari tunni eest, kuid mitte midagi sellist, et enam liiklusest muhvigi ei jagaks. Eks oli ka viga see, et üleüldse paari õllega liiklema kippus. Viga on kindlasti ka selles kuradima mopeedis, mille pidurid hästi ei tööta.

Üldiselt mäletan ma kõike. Kui ma seda autot vastu tulemas nägin, oli mul halb eelaimdus. Ma ei osanud oodata, et kõik nii halvasti läheb, kuid paha tunne tekkis sisse. Mäletan, et kokkupõrkel lõin oma pea väga tugevasti vastu autot ning siis kukkusin maha, kuid ma ei jäänud vist sekundikski sinna lamama. Tõusin kohe püsti, viskasin ratta Loco pealt ära ja hakkasin teda aitama. Ta oli hirmsates valudes ja lõi oma pead vastu maad koguaeg. Istusin tema pea juurde ja hoidsin seda kinni, samal uurides, kas keegi kiirabi saab kutsuda. Politsei oli parasjagu sealkandis ja nad juba helistasidki. Järgneva peale ei taha ma üldse mõeldagi. See oli hirmsaim öö minu ja 101% ka Loco elus. Tal olid nii kohutavad valud, et iga väiksemgi liigutus tegi tohutult haiget. Neli tundi hiljem viidi ta minema, et puus paika panna. Seal läks vist mingi 2 tundi. Mina ootasin seal nagu kodutu paljajalu ning oma määrdnud riiete ja prügikotiga, kus meie jalanõud ja ülariided sees olid. Ühe väga rõveda kohvi toel püsisin ma ärkvel.
Siin me nüüd oleme. Oma päevad olen veetnud enamik ajast haiglas tema voodi kõrval, kuna niikuinii arstid ütlesid, et pean oma peapõrutuse pärast veidi puhkama ja mitte töötama. Tööle läksin vaid õhtuti, kuna siis ei saa tüdrukud üksi hakkama. Ühe öö lausa veetsin haigla toolil magades. See oli siis kui ta järgmisel varahommikul Ateenasse saadeti. Nädal aega oli ta Rhodose haiglas ning siis otsustati, et on ikka vaja kiiremas korras opile minna, kuna luu ei hakanud ise paranema. Tulemustest loodan kuulda homme. Rhodosel öeldi, et pärast oppi peab ta umbes 10 päeva haiglasse jääma ning pärast seda vähemalt 3 kuud teraapiat.
Ma ei teagi, kas ta tuleb enam siia tagasi. Kardan, et ta läheb koju, mis oleks talle muidugi hea, kuid minu jaoks ei ole töö enam sama, kui teda ei ole. Ok, paari päeva pärast saadetakse uus tiimiliider ning saan sellest koormast lahti, kuid minu jaoks ei ole asi ikkagi enam seesama.

Olen peale passinud ja oodanud, et kedagi skypes kohata, kuid mul on vabad tunnid nii pahadel aegadel, et teid kedagi ma seal ei kohta. Kokkuvõttes pole minu pärast vaja muretseda, vabandan vaid, et me nii lollilt oskasime oma neljapäeva lõpetada. Kurbus on suur, sest pidin täna Ateenasse minema, kuid siis muutis suur boss oma meelt, kuna TÖÖ vajab ju tegemist. Paari päeva pärast saan ehk siiski paariks päevaks teda külastama minna.

Head ööd. Homme ootab TÖÖÖÖÖ jälle tegemist. Selleks me ju elamegi. Et töötada....

EI puu - ja köögiviljadele

2011-06-02T13:51:00.004+03:00

Teie endi tervise huvides on parem, kui jätate esialgu söömata igasugused puu- ja köögiviljad. Enam pole asi vaid kurkides, tundub, et bakterid on end ka mujale majutanud. Vähemalt nii ütles meile haiglaarst. Haiglas olime seetõttu, et paar päeva tagasi Loco oksendas pidevalt ja eile olid hirmsad valud kõhus. Sai valuvaigisteid ja hiljem apteegist veel ravimeid. Nüüd ta juba elab jälle, aga tõesti vaatepilt ei olnud eriti tore. Isegi taksojuht püüdis teel haiglasse abivalmis olla ja murdis vist kõiki olemasolevaid liikluseeskirju.

Vähemalt niikauaks, kuni see buum pole üle läinud, olge ettevaatlikud. Eriti veel kõige pisemate pereliikmetega. Keetke köögivilju või eelistage eestimaist. Veel parem, sööge šokolaadi ja jäätist :)

segasumma-suvila ja uus kodu

2011-05-26T13:55:00.005+03:00

Mõni päev tagasi saime õhtul uudise, et peame oma kohvrid pakkima ja järgmine hommik oma toast välja kolima. Hotell on täis broneeritud ja kõik toad lähevad käiku. Käsk täidetud, pakkisime pärast tööpäeva lõppu oma asjad ja järgmisel hommikul enne tööle minekut viisime need retseptsiooni. Uus elamine pidavat veidi hiljem antama, kuna hetkel olevat kiire-kiire. Pärast lõunapausi läksime oma tulevast elamist uudistama ning see vaatepilt polnud just eriti paljutõotav. Me elame teise hotelli lähedal ühes majas, mis on iseenesest hea, aga tol korral, kui me uudistama läksime, oli ehitamine pooleli. Mehed värvisid seinu ja lagesid ning polnud aru küll saada, et paari tunni pärast me seal juba elame. Kreeka süsteem. Paari tunni pärast olime juba kohvritega oma uue kodu poole teel.
Siiani pole meil kappe, kuhu oma riided panna ning vannitoa ust pole kah. Sinna panime minu geniaalsel ettepanekul lina. On vaid neli voodit, neli öökappi ja telekas! See on aga kõige mõttetum, kuna pilt sahiseb ja näitab ka ainult Kreeka kanaleid.
Tulge Kreekasse hotelli tööle ja näete igasugu imetegemisi.

Vasakul minu ja Martina tuba, paremal vaatepilt, kui täna hommikul tööle tulin. Polnud kellegi meelt lahutada.

vingu-pingu

2011-05-18T22:28:00.003+03:00

Sel aastal on nagu eriti kiire. Eks ole põhjuseks see, et hooaja algus ongi nii, kuna siis on igasugu organiseerimist palju, ning ka see, et Loco jaoks ei ole ma lihtsalt animaator vaid juba miskit assistandi kujul. Nojah, eks ma siis nii torman edasi-tagasi, et printida, koopiaid teha, väljas oma spordialasid läbi viia ja muud mis parasjagu õhtuseks showks vaja teha.
Tiimil on oma head ja vead. Üks viga juba lahkus, seega on meist järgi jäänud kõigest 4 + Loco. Kahe hotelli peale on seda suht vähe, eriti, kuna management ootab meilt õhtuti ei tea mida võimatut.
Aga, viga on selline, et selle aasta tiim vingub liiga palju. Iga asja kohta on neil midagi ütlemist. Selle asemel, et rahulikult oma tööd teha, peavad nad kõigepealt alati vinguma. Näiteks, kuna siin hotellis ei ole eelmistel aastatel erilisi showsid tehtud, siis ei ole meil ka mingeid normaalseid kostüüme. Loco laenas ühest teisest hotellist meie kabaree show jaoks. Aga siiski oli minu tiimil ütlemist selle kohta, kui nõme on see, et meil kostüüme siin kohapeal ei ole. Mis vahet sel on, kas Loco toob need kuskilt mujalt või on need siin olemas? Kostüümid on ju seljas ja show tehtud.
Alguses oli üldse see, et vingusid koguaeg, miks meil üldse showsid ei ole. Koguaeg on mingi bingo mäng ja viktoriinid. Loco ütles, et kui te piisavalt palju harjutate ja showks valmis olete, siis ka teeme. Nüüd, kui eile oli lõpuks esimest korda kabaree show, siis on ikka millegi kohta ütlemist.

Mitte miski ei ole piisavalt hea.
Ja üleüldse, tagasiside, mis Loco külalistelt sai, oli see, et ma olin õhtu staar. Jepiiiii.
See on see, et proovides nad ka koguaeg vinguvad ja võtavad asja liiga lõdvalt. Olen väsinud, kõht on tühi, enam ei viitsi. Nii ei saagi ju korralikku showd.
Najaa, võin näiteid igasuguseid tuua, aga mis sellest ikka. Kannatan ära ja teen oma tööd edasi.

Aga üldiselt mulle siin meeldib. Hotell on mõnusam kui see teine, 5 tärni oma. Nad seal liiga uhked ja ninad püsti.

hambavalu

2011-05-11T14:34:00.003+03:00

Ja ongi nüüd nii. 4 päeva olin valudes, eile käisime arsti juures ja nüüd on veel suuremad valud kui enne. Toitun pidevalt valuvaigististest. Arst ütles, et paar päeva peaksid valud veel kestma, aga kui need ei möödu, siis mine eriarsti juurde, temal on see misiganes masin ja saab mul probleemid kõrvaldada.
Jama on mu tarkusehambas ja igemes. Nad ei taha koostööd hästi teha.

Tööl on täiega kiire. Praegu olen üle mitme päeva esimest korda internetis (vaba päev). Pole lihtsalt aega eriliseks puhkuseks. Vabadel tundidel oleme harjutanud tantse ja muud organiseerimist vaja teha. Kuna meil on kaks hotelli, siis mina pean enamasti õhtuti töötama ühes hotellis, Loco teises. Ikkagi jõudis mikrofon minu kätte, kuigi ma seda üldse ei tahtnud.

Pilte on ka veidi, aga unustasin kaamera oma tuppa. Palun väga.

me kõik elame kollases allveelaevas

2011-05-01T13:45:00.002+03:00

Inimesed tulevad ja lähevad. Seni ma olen üks vähestest õnnelikest, kes on tulnud ja jäänud. Tuli ühel õhtul siia üks tüdruk Inglismaalt, kellel oli enne nii palju sekeldusi, et tema andis alla ja järgmisel hommikul oli ta juba lennukis teel koju. Praegu olen juba paar päeva ühe Sloveenia tüdrukuga ühes toas. Ta on tore. Seni on ta ka pidanud rändama hotellist hotelli. Esialgu tundub, et nüüd on tal jääv koht. Mine sa tea. Kõige kauem on pärast mind siin olnud türgi-saksa kutt, kes sai eile uudise, et ta saadetakse teise hotelli. Loco on vihane, tülitses suure bossiga. Õigusega ka. Meie vastutusel on kaks hotelli ning ma ei saa aru, kas suur boss ei saanud võtta kedagi saksa keelt kõnelevat animaatorit mõnest hotellist, kus ei ole topeltvastutus. Siiski eile saabusid kaks prantslast (poiss ja tüdruk), kuid see on ikkagi liiga vähe. Eks see ole see alguse stress meie bossidele.
Olen nüüd ka päikest saanud. Õhtuti kui saab end veidi korralikumalt riidesse pandud, veedan mina mitu minutit peegli ees, et oma õhetavat nägu meigikihi alla katta. Meik teeb tõesti imesid. Õhtuti on mu nägu täpselt ideaalne.

Siin hotellis mulle meeldib selle võrra rohkem, kui eelmine aasta, et esiteks on juba hotelli enda personal hästi nooruslik ja tore ning kõik päevased üritused toimuvad ühes kohas suure muruplatsi peal. Nii on kohe näha, et tegevus toimub. Eelmine aasta oli üks üritus ühes kohas, teine teises, lasteklubi üldse kuskil eriti kaugel. Siin on mõnus. AGA sellegipoolest on siin vahemaad suuremad ja liiga palju treppidest jooksmist.
Üks õhtu, kui teises hotellis (paari minuti jalutuskäigu kaugusel) muusikat mängisime, olid meie cd-d kadunud. Seega, muidugi pidin mina neid meie hotelli otsima tulema. Jooksin kontorisse, Loco tuppa, uuesti kontorisse.. polnud neid mitte kusagil. Kui on vaja midagi kähku, siis tundub kahe hotelli vahe liiga suur ja treppe topeltpalju. Cd-d on aga siiani teadmata kadunud. Tol õhtul pidi Loco kähku paar uut valmis kõrvetama ja senimaani kõrvetab ta uusi igaks erinevaks õhtuseks sündmuseks.

Me kõik elame kollases allveelaevas, sest biitlid ütlesid nii ja seda tuletab mulle iga päev meelde üks hai mäng, mis kunagi vakka ei jää. Jube kui tüütu see on. Ükskord tõmbasin juhtme välja, kuid paari minuti pärast laulis see jälle. Kellelegi väga meeldib see mäng, kuigi mina ei näe seal taga kunagi kedagi.

kohal

2011-04-24T12:51:00.005+03:00

Olengi edukalt nüüd paar päeva uues hotellis olnud. Hotell tundub tore ja nii ka selle personal. Tiimi kohta ei oska midagi öelda, kuna ma siiani endiselt ainuke koos Locoga. Homme alustan päevaste tegevustega, siiani olen tegelenud meie kontori korrastamisega ja väike paberitööga. Eile õhtul tegime Minidiscot ja mängisime Bingot. Kuidas küll nii kiiresti võivad mõned kohad lihtsatest lastetantsudest ununeda.
Me töötame tegelikult lausa kahes hotellis korraga, asuvad mõnekümne meetri kaugusel üksteisest.

Minu tuba on ilus ja suhteliselt suur, kui välja arvata putukad, kes sisse tungivad, kui oma laia ja kõrge rõduukse lahti lükkan. Hetkel olen toas veel üksi. Eile pidavat mingi tüdruk saabuma, kuid siiani pole veel tema lõhnagi tunda. Loodetavasti saab mu uus toanaaber olema puhtam, kui oli eelmine aasta prantsuse tüdruk ja nupukam, kui bulgaari tšikk.

Vaade minu toa rõdult/terrassilt.

ateena lennujaamas

2011-04-22T15:46:00.005+03:00

Ärkasime enne kuute, sõime ning ema-isa viisid mind lennujaama.. jälle.

Isa soovis head: "Selget taevast, ilusat lendu, ..."
Ema: "Võta arvuti kotist välja."

Kolm tundi on järgmisele ja viimasele lennule. Poolteist tundi olen juba ära vedelenud.
Korralikku toitu tahaks.

Ei tea, mis mind hotellis ees ootab, kas peab hakkama kohe minidiscot tegema või saab vahepeal mämmuda ka.

Lennul Tallinnast Riiga ma kartsin.. ma ei tea miks, kuid miskipärast ajasin ma oma mõtetega endale hirmu nahka. Mere kohal oli kõige hullem. Siis ma pigistasin oma kätt. Valus oli, aga aitas. Üks lend veel. Mulle ei meeldi.

kui süda on suur, siis on vahemaad väiksed

2011-04-21T23:49:00.005+03:00

Ja nii ongi.

hakkab jälle

2011-04-17T23:03:00.006+03:00

Reedel, 22.aprillil, kell 8.30 läheb lend Riiga ning päeva lõppedes peaksin asuma juba Rhodosel Kresteni hotellis. Hakkab jälle pihta. Minu kollase liblika suvi.

2 paari aluspükse

2011-04-12T22:24:00.003+03:00

Maitse asi.

elas kord internet

2011-04-11T10:13:00.011+03:00

Elu on ikka imelik küll. Veel imelikum, et see on väga suures osas koondunud internetti, eriti facebooki..otse loomulikult. Kui aastate eest ootasin oma tähtsal päeval uudishimuga telefoni helinat või sõnumi saabumist, siis paari päeva eest enam selliste tunnetega telefoni käes ei hoidnud. Mitte, et ma ei tahaks, et mulle helistataks õnne soovimiseks, vaid ma teadsin täiesti kindlalt, et nüüdseks hakkavad mu tuttavad ja ka ma ise mugavaks muutuma. Kui tavaliselt tuli mulle telefoni kaudu õnnitlusi umbes 10 või 20 ringis, siis nüüd paar korda telefonis ja 68 korda facebookis. Vat see on elu.

Järgmiseks aastaks on aga plaan, mis võib mu tähtsal päeval jällegi meele kurvaks teha. Kustutan oma sünnipäeva facebookist ära. Ole näha, palju sõpru-tuttavaid siis teab mulle õnne soovida.
Eks ole kahju ka tõele näkku vaadata, kui õnnitlusi pole, ikkagi 25. juubel tulemas.

kinoõhtu

2011-04-03T23:34:00.005+03:00

Oh kuidas mõndadel inimestel kujutlusvõime lippab.

Alati tuleb jääda selle juurde, mida kull-või-kiri näitab.

Mina mõtlesin, et võiks vaadata õudukat, Jaanika aga tahtis "Musta luike". Otsusele jõudmata kohtusime kinomajas, et seal mõelda. Mõlemad olime suutnud meelt muuta. Mina ütlesin, et võiks vaadata "Musta luike", Jaanika jällegi, et õudukat. Kull-ja-kiri näitas muidugi seda esimest. Miks me seda eirasime ja õuduka kasuks otsustasime, ei tea. Poleks pidanud.

Jaanika, enne Vabaduse väljakut on tõesti üks peatus veel, oleksin saanud koos sinuga bussi oodata.

siin me oleme

2011-04-02T15:20:00.006+03:00

Ilmselt on jutud levinud ning kõik juba teavad, et otsustasin perele üllatuse teha ja mõneks ajaks Eestisse tulla. Kuna tuli ka mulle üllatusena, et jõudsin nii imelikult täpsel ajal siia, jätsin esialgse plaani kõiki oma külaskäiguga üllatada, ära. See-eest hakkasime siis valmistuma matusteks ja peieks. Juhtub igasugu imelikke kokkusattumusi elus.

Seekordne reis koju oli kõikidest reisidest kõige väsitavam. Kella neljast üleval, lennukis magamine pole just see õige väljapuhkamine, siis otsustas kõht valutama hakata ja nii kohe paar tundi järjest, siis oli uni jälle ja lõpuks oli kõht nii tühi, aga tee mis tahad, lennujaamast ei saa midagi korralikku hamba alla. Kell 10 samal õhtul maandusin Pääskülas.

Hollandis mere kohal maandumiseks valmistudes oli nii kohutav turbulents, et isegi minu kõrval oleval täismehel võttis kõhu seest kõveraks. Ma olin kindel, et kukume alla ja jõudsin isegi hakata plaani mõtlema, kuidas ma ilma ujumisoskuseta ikkagi eluga pääseksin. Ega lahendust ei leidnudki.

Hollandis on aga väga kena kevad juba. Vaatepilt oli aga siis kui Riia kohale jõudsime. Tundus nagu oleksime hoopis põhjapoolkerale välja lennanud. Tuled väga soojast Tuneesiast, jõuad kevadisse Hollandisse ja siis äkki SEE!!! Sadas lund, nii et raske oli kohvrit mööda maad tirida.

Täpselt ei tea, millal ära peab minema, aga tundub, et alguses plaanitud kuut aega ei saagi siin olla.

ILUSAT SÜNNIPÄEVA, ISA!
Me varsti jõuame sinna.

tule ma sõidan sulle otsa

2011-03-28T12:59:00.011+03:00

Hammametist lõunas asuks justkui teine väike linnake, aga tegelikult on see osa samast linnast, see on Lõuna-Hammamet, mis on ehitatud turiste silmas pidades. Seal asub vähemalt 180 suurt hotelli (kui ma õigesti mäletan, aga üle 150 kohe kindlasti). Esimest korda, kui Loco mind sinna viis, oli see täiesti inimtühi koht, kuna jaanuari alguses põgenesid turistid koju. Laupäeval läksime uuesti ja nüüd oli täiesti erinev vaatepilt. Kuna on koolivaheaeg, siis inimesed teistest Tuneesia paikadest on siia tulnud, hakkasid silma muidugi ka euroopa turistid. Ühesõnaga, elu on tagasi. Kindlasti on see elu praegu siiski väiksem kui tavaliselt.

Vanalinn. Pole küll säilinud vanast ajast, kuid nägi päris äge välja. Tol hetkel, kui me sees olime, olin veel unustanud, et mul kaamera taskus on.

Hotellid, hotellid, hotellid, hotellid..

Lõuna-Hammametis on niiiiiiiiiii suur sadam. Ühtegi Eesti lipuga laeva kahjuks silma ei hakanud. Vaene Loco, kellele jalutada ei meeldi, kõndis pika pika tee minu pärast nende kahe ägeda laeva juurde (paremal).

Õhtul pidime minema Loco sugulase pulmapeole, aga kuna temal töö juures nii kaua läks ja me sinna päris hilja jõudsime, siis õnnitlesime ja läksime kohe ära. Palju plaane oli veel ees. Pruudil oli väga uhke kleit seljas. Säras rohkem kui venelase jõulupuu. Kaugelt vaadates oli väga ilus, kuid ise ei kujutaks enda seljas küll sellist pulmakleiti ette.
Seejärel suundusime tagasi ühte restorani, kus me enne just korraks paari Loco sõbraga veinitanud-õlutanud olime. Eks sellepärast jäime ka pulmapeole liiga hiljaks.
Kui me sammud pulmapeole sättisime siis restorani ees jäi üks kutt auto alla. Enne mina jälle pabistasin (nagu ikka) ratta peal, et küll see liiklus siin on ikka jube. Jalakäijad ei hooli, kuidas nad üle tee lähevad, autojuhid teevad pöördeid nii kuidas juhtub, möödasõite tehakse nii kuidas tahetakse, keset teed jäädakse seisma, et oma tuttavaga jutustada (seda nii jalakäijad kui autojuhid). Ja nii jäigi otse meie silme all kutt auto alla. Mitte päris alla. Tegi paar kukerpalli tõusis püsti, näitas autojuhile, et kõik on ok ja kõndis edasi.

minu eesti

2011-03-27T20:43:00.006+03:00

Tegin ükskord igavusest väikse slaidika. Kõik pildid, va kaks esimest on minu pildistatud minu Eestimaast.

See on ainult nö vahepealne sisestus, eile tootsin jälle pilte, aga pole neid veel arvutisse pannud. Nii et vaadake siis vahepeal oma ilusat Eestimaad.

Vahepeal on meil väike segadus tekkinud kellaajaga. Mobiili kell ja arvuti on tunniajase erinevusega. Siin vist kella ei keerata, aga mine sa tea.

kas sa minuga joogile tuled

2011-03-25T20:27:00.014+02:00

Tundub loogilisena, et üksinda jalutama minnes rahu ei saa. Kuskil keegi peab ikka lehvitama, naeratama, lihtsalt jõllitama või mis kõige tüütum, rääkima tulema. -Parlez vous français? -No. -What do you speak? -My language. -And what is that? -Sa niikuinii ei tea. -Miks sa nii arvad? -Küll ma tean. -Ma tahtsin veidi rahu saada ja läksin jalutama ja siis nägin sind siin. Mul oli plaanis siin lähedal väike jook teha. Tahad ehk ka tulla? -Ei, ma tahan rahus jalutada. -Ega sa ei pea mind kartma. -Ma ei kardagi sind. Tahan lihtsalt rahulikult jalutada.

Hea, et kerepeale ei saanud või ära ei röövitud nagu Liibanonis eestlastega juhtus. Nojah see pole tegelikult ju üldsegi naljakas.

Mässulistest räsitud palmid. See FED 09 on kirjutatud väga paljudesse kohtadesse, aga me ei tea, mida see tähendab. Ma arvan, et äkki on mingi gängi märgistus, kuna enne selle aasta mässu seda seal ei olnud. Kui ma siia saabusin olid palmid ilusad ja ehitised sodimata.

Pole just kõige ilusam rand. Sodi leidub ka tänavatel. Kesklinnas asuv rannaosa on veidi korralikum.

Ilm oli väga tuuline. Vasakpoolsel kool, kus ka Loco kunagi käis. Keskmisel pildil jalutab tüüp, kes hiljem kohe pidi tülitama tulema.

Kõrvaloleval pildil on meie onnike. Meie roller, meie trellid, meie uks ja meie üks aken. Vasakpoolne on meie, teine aken kuulub juba teisele onnile. Pildi ääres vasakul (pole eriti näha) asuv uks viib Loco vanemate koju.

Kolm kuud siinolemise aega on ehk veidi nüüd tasa tehtud. Saigi veidi pilte üles. Ja küll tuleb veel. Ma luban.

vahel kohe ei tea, mida söögiga teha

2011-03-24T22:02:00.006+02:00

Kas oskab keegi ehk aidata. Tegelen hetkel söömisega (hilja jah, aga mul on kell tund aega teie omast taga). Toodi külluslik kandik, kuid ei tea, mida sellega peale hakata. Supp on söödud, tuunikala saiad ka, küll õuna ja apelsiniga jõuab veel tegeleda. Popkorni jaoks on samuti aega küllalt.
Küll valmistab aga küsimust, mis see hiigelsuur kuusekäbi küll on ja mida ma sellega tegema pean??
Loco pidi ära minema. Hehe, igatahes alati kui ma tema käest küsin, mis see või see on, siis tema vastuseks on "proovi". Eks ma siis tavaliselt proovin, teinekord mõni uus asi maitseb, mõni mitte. Kuna muidu on eeskuju olemas, mida võõra toiduga täpselt tegema peab, siis praegu mul see puudub. Pole vähimatki aimu mis ma selle hiigelsuure käbiga peale pean hakkama.
Kas on ehk minust inteligentsemaid?

mina ja bitchid

2011-03-24T11:11:00.004+02:00

Oli õhtu ja aeg midagi õhtusöögiks muretseda. Otsustasime hamburgeri kasuks. Mäkki ha Hessi siit muidugi ei leia, kuid burgereid oskab teha igaüks. Seega, kell 8 hüppasime rolleri selga ja sõitsime Tony Burgerisse. Kuni meie burgereid tehti, läksime veidi ringi sõitma. Igal pool olid poistekarjad ja absoluutselt ühtegi tüdrukut mina kuskil ei näinud. "Man, man, man, man, man, oh a woman.. hmm noo also a man, man, man, man.." Õhtune Tuneesia pole midagi naiste jaoks. Tegin märkuse Locole, et ma olen vist ainuke tüdruk praegusel ajal väljas. "Yes, you and the bitches."

Muidugi, kuidas ma bitchid võisin ära unustada!

Vasakul: nii "sõidetakse" Tuneesias bensiinijaama......paremal: eelmine nädal ühes baaris. Mina muidugi ainuke naissoo esindaja.

Burger oli täiega hea muide.

värisege

2011-03-13T23:57:00.008+02:00

Eks see hiljutistest Jaapani üleelamisest ja Locole lausutud sõnadest "Eestis on ikka hea elada, pole maavärinaid, vulkaane ja ei tea veel mida kõike muud..", tulenes, et trükkisin internetiotsingusse sõnad Eesti ja maavärin. Tuli välja, et tugevaim maavärin oli Eestis 1976.aastal, kus suurimaks kannatajaks oli Orissaare. Mind siis maakeral polnud, aga ei tea kas ema ja isa sellest siis miskit ei tea?
Teine tulemus, mille avastasin, et 2004.aasta septembris oli ühe maavärina epitsenter Kalingradis ning see värin ulatus ka Eestisse. Nagu halloooo, kus meie siis olime?? Mina isiklikult ei mäleta midagi sellist ning ei ole kuulnud ka lähikondlasi kunagi sellel aastal midagi maavärinast rääkimas.

Postimehe artikkel 2004.aastal http://www.postimees.ee/220904/esileht/145273.php

Täna oma ilmatu suurele vabale ajale, vaatasin netis dokumentaali Tšrenobõli katastroofist. Olen sellest alati kuulnud ja pilte näinud, kuid täpsemalt midagi ei teadnud. Dokumentaal oli silmi avav ja šokeeriv. Kõige rohkem šokeeris üks kaamera ülesvõte sellest, kuidas üks tiim helikopteriga läks suitsupilve kohale, et liivaga tuli matta. Mida nemad, aga ei teadnud, oli see, et hoone kohal oli tohutu radiatsioonipilv ning kõigi inimeste silme all andis helikopter otsad ning kukkus alla. Hiljem, muidugi töösse kaasatud inimestele räägiti ohtudest, kuid pikka aega polnud ka naaberriigid toimuvast ja ohtudest teadlikud.
Selle dokumentaali tõttu on mul kuri kahtlus, et Fukushima ohtude kohta valetatakse jälle. "Et ei tekiks suurt paanikat". Eks elame näeme.

Üldiselt, ilmad on "Eesti suviselt" soojad siin. Äge. Kevad on käes.

pidutsemine tuneesia stiilis

2011-03-07T17:05:00.005+02:00

Jah, lugesite õigesti. Tõepoolest on minuga juba nii palju vedanud, et pärast revolutsiooni on esmakordselt avatud ka öised kohad. Välja on mind viidud isegi rohkem kui korra, tubli kaks korda.
Muidugi on siinne vaatepilt hoopis teistsugune, kui Eestis väljas käies. Kuna turiste on vähe, ei ole näha palju naisi, kuna kohalikud naised viibivad palju aega oma pere ja kodu eest hoolitsedes. Mehed käivad baarides või restoranides juttu puhumas ja napsutamas, saateks tihtilugu televiisorist kostuv jalgpallimatš. Väga palju kohvikuid on sellised, mida kohalikud teavad "meeste kohvikuna". Kui oled kohalik naine, siis üldjuhul sinna jalga ei tõsta. Turistina on sul kõigeks õigus, lihtsalt oma asi, kas sul pole ebamugav istuda kohas, mis äärest ääreni täis mehi.
Suur hulk kohalikke naisi, keda ööklubis kohata võib, on, nagu Loco mulle kirjeldas, litsid. Kui jagub litse, jagub ka mehi, kes nendega ringi tõmbavad, seega mitte kõik mehed ei käi väljas oma sõpradega juttu puhumas.
Päris ausalt oli mulle ööklubi vaatepilt šokk. Kuidas "need" tüdrukud oma tagumikke vastu mehi hõõrutavad, napid riided seljas ja jube meik näos. Nii kahju neist, midagi peab nende mõttemaailmas valesti olema.
Ärge minust vaid valesti aru saage nüüd. Ööklubides leidub peale turistide ja litside ka korralike kohalikke naisi.

Aga eks ta rohkem ole meeste maailm siin. Kui abiellutakse ja pere luuakse, siis naistel nagu oma elu nii palju enam ei olekski. Mehed istuvad pärast tööpäeva kohvikus, vb minnakse õhtul välja, kuid üldjuhul on alati naine see, kes viibib kodus. Selles ei saaks süüdistada usku või poliitikat. Kui naine ise piisavalt tahaks, siis saab alati leida kellegi, kes paar tundi lapsi hoiaks, et ta kasvõi kord kuus saaks välja minna. Hea on ometi vahepeal muud õhku hingata. Eks jääb paljudel kindlusest ja tahtmisest puudu. Traditsioonid ja vanamoelised veendumused rõhuvad liialt.

ostlemine tuneesia stiilis

2011-03-03T14:14:00.005+02:00

Pärast revolutsiooni oli täna esimest korda avatud ülisuur turuplats. Meie suundusime muidugi Loco emale ostma suurtes kogustes erinevaid aedvilju, kuna sealt saab neid kolm korda odavamalt. Samas oli müügil ka tohutult palju kasutatuid, ja ainult kasutatuid, riideid. Kõik olid mitmekümnete laudade peal hunnikus. Ja ausalt, mina sinna kaevama ei viitsinud küll minna. Liiga suur töö. Aiasaadused olid samamoodi hunnikutes, rahakamatel inimestel laudade peal, mitte nii rahakatel lihtsalt maas mingi katte peal. Nipet-näpet asju oli ka müügil, kuid sinna ei hakanud ma üldse piilumagi.
Nagu ikka, vabandust, ühtegi pilti ei ole. :)

Kaks suurt kotitäit saadusi läks kokku maksma ligikaudu 5 €. Vaat see on hind.

Selline koht on tavaliselt tegev kord nädalas, nii et loodame, et järgmine nädal on ehk ka, siis saan pilti ka teha.

Ja teate mis, siinse rongiliikluse kohta ma palju ei tea, kuid olen kaks korda näinud, missugused rongid siin on, enam pole rongi tulekule peale sattunud. Need rongid on niiiiiiiiii vanad ja kandilised, et ma pole vist isegi Eestis kunagi selliseid näinud.
No kui veab, siis satun rongi tulekule jälle peale, kuna ma hirmsasti tahaks sellest pilti teha. Ehk pean Loco käest küsima täpse graafiku, millal need Hammameti satuvad.

Jah tean, olen igavene siga, et pilte ei tee, eks.

Eesti Laul 2011

2011-02-25T20:28:00.004+02:00

Vaatasin eile Eesti Laul 2011 mõlemat poolfinaali. Mul pole kunagi igavam olnud. Nii kohutav muusika ja nii kohutavad artistid. Siiski, täna, kui otsustasin paar laulu teist korda üle kuulata, tõusis minu silmis paari loo võidupotentsiaal. Outloudz "I wanna meet Bob Dylan" ja Ithaka Maria "Hopa'pa-rei!".

Juba mitu päeva pole ühtegi blogi lugeda olnud. See-eest loen mitu korda päevas Postimehe uudiseid, aga, ülla-ülla, ega uudiseidki ei tule päevas koguaeg juurde.
Kuna kõik blogikirjutajad, kelle sisestusi ma siiani jälginud olen, on omale elu leidnud, siis mina lähen ja otsin veel blogisid, mida lugeda.

koristamine.. missugune rõõm

2011-02-24T13:38:00.008+02:00

Täna võtsin jälle ette oma kõige kardetuma tegevuse. Hakkasin meie väikest pesa koristama. Viskan vaibad välja, võtan tolmud, pühin põranda, pühin veel ühe korra, no kurat, veel ühe korra tõmban üle, veega täna jamada ei viitsi, jätan selle katki, klopin vaibad, asetan need tagasi oma kohale. Kõige selle lõpuks olen ise üks suur tolmuhunnik. Ka pärast viiendat duši all käimist ei saa ma oma värsket tunnet tagasi.

Mis on juhtunud vanade heade tolmuimejatega?? Miks siinsed naised arvavad, et mida rohkem tolmusena nad end tunnevad, seda puhtamaks nende kodu saab. Paari päeva pärast on kodu jälle suuri tolmukübemeid täis ning mis kasu sellest suurest tolmutamisest oli? Sai oma aega vaid kuidagi veeta.
Kõige parem on aga põrandate pesemise koht. Seni olen sellest kõrvale hiilind ja lasknud Locol seda teha. Kõigepealt viskad kogu mööbli toast välja (juhhei!), siis järgneb kogu pühkimisprotsess, mina tõmban mitu korda, kuna hari ise on juba nii tolmune, et viskab tolmu igale poole laiali. Seejärel võtad tema vanemate kodu juures asuva vooliku või oma duši ja lased veel mööda tuba lennata. Siis nühid ja kraabid ja kuivatad kuni voila! ongi põrandad pestud.

Tõepoolest, ühe korra võib see vahva ja huvitav olla, kuid kogu elu sellist tööd teha, on minu silmis mõttetu. Kui tehnoloogiamaailm on ammu nii kaugele jõudnud, et kogu koristamisprotsess lihtsamaks ja vähem tolmutavamaks teha, siis miks mitte seda ära kasutada.
Kõik teie, kes te oma elamises omate tolmuimejat, te ei tea kui vedanud teil on. Hinnake seda, sest mina siin pean oma hinge välja kraapima.
Kõige tipuks ei kujuta ma ette, kuidas Loco ema on kõik need aastakümned oma suurt, 7-lapsest kubisevat majapidamist niiviisi koristada viitsinud ja miks ometi ta ei öelnud oma mehele, et nüüd on aeg tolmuimeja osta.. ja põrandapesu hari.

Palju õnne kõigile asjaosalistele!!!

esilinastus

2011-02-16T10:25:00.003+02:00

Üle kivide ja kändude on lõpuks käes aeg lühifilmi "Jõulude päästmine" esilinastuseks. Hilinemise tõttu jagame filmile tasuta pääsmeid. Tänan tähelepanu eest.

Ja lisaks ka eelmise postituse kohta, et tüdruk, kes selle kirja kirjutas, oli mu imearmas viimane toakaaslane. See, kellest ma alati kirjutasin, kui hulluks ta mind ajab. Ja nägite, mul oli õigus, see inimene ei ole normaalne. Ta kirjutas, kuidas tema pidi meist palju rohkem töötama, kuna ta ei meeldinud meile, nii lisasimegi talle survet koguaeg. Mina, kui Loco tüdruksõber pääsesin alati lihtsamalt.
See koht kirjas, tegi mind täiega pahaseks, kuna mina, kui Loco tüdruksõber, olen just selle kõige suurema surve all. Teised pääsevad alati lihtsamalt kui mina, kuna ta ei taha, et teistel tiimikaaslastel jääks mulje, et mul on mingid soodustused oma "seisuse" pärast. Et see mõrd sellest ka aru ei saanud. Tema ja pidi alati kõige rohkem tegema. Hähh. Tema oli alati see, kes kõige esimesena tööplatsilt ära kadus, mistõttu meil sellepärast tiimisiseselt jutuajamisi oli. Alati paneme mina ja Mike muusika kokku ning tema pikutab oma toas juba.
Igatahes, ma väga loodan, et see tüdruk just tolle kirja pärast enam selles firmas ei tööta. Loco ütles, et ta on 100% kindel, et see nii on.
Põnevus ei lõpe ka kunagi.

Igatahes, siin on film. Nautige.

sex drugs & rock'n'roll

2011-02-14T15:10:00.003+02:00

Nimelt tuleb välja, et just selline oli minu töine suvi: sex, drugs & rock'n'roll. Ehk siis karm pidu hommikust õhtuni. Mitte kõige ootamatust allikast ilmunud kiri meie raamatupidajale, kirjeldas kuidas Kärt, Loco ja Mike käisid iga õhtu pidutsemas, tarvitasid narkootikume ning tööpäeva ajal jõid alati alkoholi. Tema aga ei käinud nendega kunagi kaasas, sest ta kartis liiga palju, ning tööajal käituti temaga halvasti. Ta on tõeliselt hirmunud ning loodab väga, et järgmisel hooajal ei pea ta nende inimestega koos töötama.
Hea uudis sulle, pärast sellist laimu ei tööta sa enam kunagi selles firmas. Mine rallita oma kodumaale tagasi.

karri oa piraadid

2011-02-12T19:54:00.005+02:00

Inglise keeles ei piisa ainult grammatikateadmistest. Teinekord räägivad grammatikareeglid tegelikkuse vastu. Nii ei ütlegi keegi õuna kohta "eippõl", kuna a peaks hääldatama ei, vaid "äppõl".

Kes ei ole väga kursis inglise keelega, see teebki vigu. Nii vaatasingi telekast ükspäev filmi "Kariibi oa piraadid". Teadvustaja ei osanud hääldada Caribbean. Tulemuseks oli "karri biin" mitte "karribian".

Jõuluvanalt kingituseks saadud raamatu "Kõrbelill" tõlkijal oli raskusi lausete inglise keelest eesti keelde tõlkimisega.
"Mõte, et võin jääda kauplusesse nii kauaks, kui soovin, ning kõike selga proovida, mõjus joobnustavalt."
Enda välja mõeldud sõnu on seal veelgi ning oi milliseid komavigu. Kui paned koma valesse kohta, muutub mõte või ei saa üldse enam lausest aru.
K. Suursalu, palun ära enam raamatuid tõlgi.

hommikusöök

2011-02-09T13:29:00.008+02:00

Täna ilmus üllatus hommikusöögi näol. Kui muidu läheb lihtsalt mingi võileib või ostetud saiake, siis täna toodi voodisse rikkalik hommikusöök. Nö Tuneesia stiilis. Minu lemmikuteks oli selle juures piimaga kohvi, banaan ja õun. Teadagi, maitsed, mis on tuttavad.

Leiba õlis sõin silmad kinni. Maitse polnud paha, aga pidin silmad kinni panema, sest ei suutnud uskuda, et paljast õli näost sisse ajan. Teine EI oli juust kuivikute peal. Ma olen juustu koha pealt väga kriitiline. Mulle ei meeldi igasugune. Olen vist vanamoodne ja hea lihtsa juustu pooldaja.

Teate, kuidas siinsed inimesed võivad lõpmatutes kogustes leiba süüa, meie toidukultuuri järgi siiski saia. Pole mingi eriline vaatepilt, et tänaval kõnnivad vastu inimesed pikad saiad käevangus või kui suurem pere, siis kotis, sest alati on põhiline asi toidu kõrval leib. Alati värske. Ei tule kõne allagi osta pakendatud leiba. Oleneb perekonnast ka muidugi. Kas poes euroopalikult tüüpilist pakendatud leiba üldse saadaval on, pole ma tähele pannud. Leib, meie veendumuste kohaselt sai, on alati värske, pehme ja mõnusa koorikuga. Täpselt nagu vanadel aegadel ka Eestis, enne kui tulid euroopalikud nõudmised saiu pakendama hakata. Ning kui lähed õigel ajal kohale, saad just selle kõige mõnusama sooja leiva.

Siin olles olen söönud aga oma elu parimaid apelsine. Isegi Kreekas olles ei saanud ma nii häid. Apelsinid siin on lihtsalt taevalikult head. Ning apelsinipuud tänavatel on minu jaoks täiesti ebanormaalselt ilus.

tom markuse rännakud 1-eluaastani.

2011-02-07T12:04:00.009+02:00

Lõpuks oli täna hommikul piisavalt hea netiühendus, et sain Tom Markuse teise video siia üles. Otseloomulikult väikeste tõrgetega. Mul oli ununenud, et tavakasutaja saab laadida videosid pikkusega 15 min, minu oma on aga 15 min 39 sek. Kui pärast pooletunnist ootamist videolaadimine lõpetatud sai, tuli teada, et seda videot ei laaditudki, sest see on liiga pikk. Nojah. Aitäh.
Kes on juba ühte videot näinud, siis teadke, et see siin on veidi teistsugune, kuna Jaanika tahtis kasutada rohkem liikuvaid pilte kui seisvaid..
Kes üldse midagi ei tea, siis Jaanika palus mul teha Tomi esimesest aastast video.

Jõulude video on valmis, kuid programm ei lase mul seda miskipärast videofailina salvestada. Sellega läheb seega veel aega. Vb pean täiesti uuesti tegema.

jätk..

haigeks jäin

2011-02-05T15:32:00.002+02:00

endiselt elus

2011-02-03T14:59:00.002+02:00

Jannza või keegi blogijate kohvikusse ka läheb nädalavahetusel?

Kui on igav, tuleb ise oma elu lõbusaks teha.

new face

2011-01-25T17:00:00.005+02:00

Aega on palju:

blogi sai uue näo

tom markuse video uuendus sai tehtud ja jõulude filmi alustatud

erinevaid filme olen liiga palju näinud

Locoga oleme nüüd rallimängusõltlased

rolleliga teeme tiire (ilm 12-17 kraadi ringis)

sööme ülihäid Loco ema sööke

kärt: ja millal tuneesiasse?
kati: Palju Tuneesia lennupilet maksab edasi-tagasi ja kas öömaja pakud ja millal need rahutused ära lõppevad :P
moonika: Tuneesiasse on viisat ju vaja
jaanika: ei, Monsa, Loco ajab asjad korda lennujaamas ja ütleb, et sa tulid temaga abielluma :D

Pm võiksite teie oma blogisid iga päev uuendada, siis mul oleks mida lugeda. Aitäh :)

midagi eestist

2011-01-23T12:52:00.008+02:00

Vaadake kindlasti seda videot, mis ma siia postitasin.
See on Eestis toodetud uue lühifilmi "Jõulude päästmine" treiler, tundub, et tuleb päris hea film.

rahvas tahab, rahvas teeb

2011-01-21T20:52:00.007+02:00

Saime mõned pusle tükid kokku pandud. Sel ajal, kui meie lennujaamas oma kohvreid terve igaviku ootasime ja lõpuks lennujaamast väljusime, valmistus presidendi lennuk õhkutõusmist. Sel ajal kui meie Hammameti poole sõitsime ja presidendi lennuk teadmata suunas lendas, rüüstas Hammameti rahvas riigipea juhi nõbu kodu.

Nimelt oli sealne vapustav rannaäärne krunt kuulunud rahvale. Hea palliplats. Siis avastas koha aga diktaatorist president ja otsustas selle omale võtta. Kõrgete müüridega eemaldati rannaäärne kohake rahvalt. Krundile tuli tema nõbu perekonna maja. Imeline kohake, täpselt nagu St Tropezi filmist. Rannapoolsest klaasist majaseinast avanes imekena vaade päikeseloojangule, kõrgustes asuv bassein, mullivann, lumivalge trepp, mis viib paar meetrit alla ranna äärde. Et oma ilusa krundi vaadet mitte rikkuda, ehitati köögitoimkonna tööplats maa alla. Kõige tipuks jalutas majas ringi ka tiiger.
Üldiselt tavakodanik sinna majale ligi ei pääse, kuid nüüd on maja iga päev linnarahvast täis. Perekond on põgenenud ja majast järgi varemed. Vingu hingitseb pärast mõne päeva möödumist endiselt.
Vihane rahvas rüüstab ja võtab sealt kõike, mida võtta annab. Mööbel on läinud, taimed, vannitoaplaadid, isegi pistikupesad. Mitte ükski asi ei jää kahe silma vahele.
On see õigustatud või mitte, kuid nende diktaatorist president mängis aastaid selle rahva rahaga. Kuidas koer külale, nõnda küla koerale.

Ajal, kui meie lennujaamast Hammameti poole suundusime, rüüstasid kohalikud presidendi nõbu maja. Pildil põleb maja taga basseini juures olev grillikoht.

←Elutuba. →Elutuba õue poolt.

←Lagi. Mulle tundub, et sealt on isegi ventilatsioonitorud ära võetud. Või ma eksin? →Majatagune.

Grillikoht, mis esimesel pildil põleb.

number

2011-01-20T14:55:00.007+02:00

Tuneesia telefoninumber 0021655721729
Ärge Eesti oma ära kustutage, see on ka endiselt alles. Kreeka oma suvehooajaks jääb loodetavasti ka samaks.
Kui kellelgi peaks endiselt mu Leedu ja Saksamaa nr telefonis olema, siis nendele võib ammu juba head aega öelda.
Praegu on telefonis Tuneesia kaart.

igavus murrab

2011-01-16T12:15:00.003+02:00

Esimesed muljed Tuneesiast: igav. Praeguse olukorra tõttu istun nelja seina vahel. Eile tegime Locoga väikse tiiru Hammametis ning siis toodi mind jälle siia. "Mõned päevad veel, ma luban sulle. Kui sinuga midagi peaks juhtuma, siis ma ei suudaks endale iialgi andestada, nii et püüa ära kannatada." Ta on pidevas liikumises, küll üritab leida poodi, mis oleks lahti, et saaks mõned asjad toas ära lõpetada. Siis vaja vend kuskile viia ning sada muud asja. Kui tuppa tuleb ja minu tuima nägu näeb, siis ikka kinnitab, et mõned päevad veel. Saaksin tema vanemate kodus ka olla, seltsis segasem, aga nagu arvata võite keelebarjäär segab mul seal end mugavalt tundmast.

Enne viite, just siis kui algab komandanditund, hakkab suurem liiklemine meie tänaval pihta. Kuulan pingsalt hääli tänaval ja mõtlen, kus küll Loco on, kes seal tänaval liiguvad, miks nad just nüüd, kui väljas liikuda ei tohi, välja tulevad. Vastuse sain, kui elevil poisikesena astus sisse tema, keda ma oodanud olin. "Tahad näha, mis väljas toimub?" Mitukümmend meest on iga nurga peale kogunenud, et kaitsta oma pere ja sõpru. Liikumiskeeldu kasutavad ära sulid ja nii olidki tublid mehed terve öö pooletunniste vahetustega tänaval valves. Telekas nägin, et mitte ainult siin, vaid isegi pealinnas on mehed valgetes särkides tänava peal valves. Politsei on hõivatud riigiasutuste kaitsmisega ning sõjaväe korraldustel pidid kõik eraisikud, kes komandanditunnil väljas ise oma vara kaitsmas on, selga panema valged särgid.

Meeleavaldused hakkavad vaikselt vaikselt lõppema, kuna president on riigist põgenenud ja tema töö ajutiselt üle võtnud peaminister.

Nii on lood mu kallikesed, ärge siis minu pärast muretsege, ma olen turvaliselt nelja seina vahel. Muret peaks tunda hoopiski mu kaaslase pärast, et tema valve ajal midagi halba ei juhtuks.